Voldemar Takkel

Voldemar Takkel (16. aprill 1914 Penza, Venemaa – 11. aprill 1998 Gävle, Rootsi) oli eesti vaimulik.

Voldemar Takkel sündis Venemaal Pensa linnas. Eestisse tulid ta vanemad pärast Esimest maailmasõda. Ta lõpetas aastal 1932 Tallinna Westholmi gümnaasiumi, käis ära sõjaväes, tehes läbi aastal 1933 reservohvitseride kursused. Tartu Ülikooli usuteaduskonna lõpetas ta aastal 1938. Oli prooviaastal Torma ja Tallinna Toompea Kaarli koguduses. Ordineeriti 10. detsembril 1939 õpetajaks.

Oli 1940–1944 Kunda koguduse õpetaja.

Lahkus aastal 1944 Rootsi. Oli alguses rändõpetaja põgenikelaagrites, organiseeris koos Rudolf Kiviranna ja teistega Eesti NMKÜ tegevust. Oli arhiivitööline Diakonistyrelsenis, Södertälje eesti koguduses ja ametnik Stockholmi Engelbrekti koguduses.

Aastal 1948 asus esimese eesti õpetajana rootsi kiriku teenistusse. Töötas 1948–1967 Luleå piiskopkonnas, kus ta täitis mitmesuguseid ülesandeid. Aastatel 1950–1953 oli ta Kirunas sõjaväevaimulik ja sõjapsühholoogia õpetaja ning samaaegselt usuõpetaja. 1955–1956 oli ta haiglavaimulik (ja samaaegselt usuõpetaja) Luleås. Veel teenis ta rootsi kogudust Älsbys.

On teeninud usuliselt mitte ainult rootslasi ja soomlasi, vaid ka eestlasi. Oli 1967–1998 E.E.L.K. Gävle koguduse õpetaja ja E.E.L.K. Uppsala koguduse õpetaja 1978–1998. Lisaks sellele oli ta 1983–1990 Rootsi praostkonna praost 1985–1987 ja E.E.L.K. Konsistooriumi assessor.