Valdo Ruttas

Valdo Ruttas (sündinud 23. jaanuaril 1939 Narvas) on Eesti füüsik ja pedagoogikateadlane.

Valdo Ruttas on sõjaväelase poeg.

Lõpetas 1957 Tartu 1. Keskkooli, 1962 TÜ füüsikaosakonna, 1965 TÜ aspirantuuri; füüsika-matemaatikakandidaat (1967, TÜ), väitekiri "Mitmesuguseid lisandeid sisaldavate tsinksulfiid-luminofooride infrapunase stimulatsiooni uurimine". Täiendas end 1966 Moskva Ülikoolis, stažeeris 1974–75 Varssavis Poola Kõrghariduse ja Teaduspoliitika Uurimisinstituudis. Oli 1967 TÜ üldfüüsika kateedri assistent, 1967–69 vanemõpetaja, 1969–84 dotsent, 1974–84 ka kateedrijuhataja. TÜ kõrgkoolipedagoogika uurimissuuna rajajaid: 1969 Üliõpilaste Kompleksse Teadusliku Uurimistöö Büroo, 1984–91 TÜ kõrgkoolipedagoogika labori juhataja. 1991–93 Agrotööstuskoondise Juhtimise Kõrgema Kooli, 1993–94 EPA maaelu arengu instituudi regionaalarengu kateedri dotsent. Aastast 1991 tegev ettevõtluses: AS-i Rait asutaja ja arendusjuht 1991–2002. Aastast 2003 juhtide ja spets-de arengufirma Invicta konsultant.

Füüsikuna kuulub akadeemik Feodor Klementi rajatud Tartu luminestsentsiuurijate koolkonda. Pedagoogikas töötas välja kõrgkooli õppe-kasvatusprotsessi efektiivsuse kriteeriumide süsteemi. G. Śtśedrovitski Moskva süsteemtegevusliku metodoloogia koolkonda kuulujana loonudmõttetalgute metoodika ja rakendanud seda Eesti haridus-, majandus- ja regionaalarendusprojektides. Lugenud üldfüüsika kursusi, korraldanud aspirantide sügiskoole kõrgkoolipedagoogikas. Üle 100 teadustrükise, 1 autoritunnistus.

• Исследование инфракрасной стимуляции цинксульфидных люминофоров, содержащих различные примеси. Tartu, 1967
• O treści, strukturze, formach przekazu i kontroli opanowania materialu nauczania z fizyki w szkole wyźszej. // Problemy dydaktyki fizyki. IKNIBO, Wrocław, 1975
• Problematyka badawcza procesu dydaktycznego szkoly wyźszej. // Warszawa, PWN, 1975
• Принципы дидактической организации знаний. // Проблемы высшей школы V. Tartu, 1982.

• EE 14, 440
• Tartu Riikliku Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1944–1980. Trt, 1987, 440; II, 155.
• Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013