Toivo Maimets

Toivo Maimets (sündinud 29. detsembril 1957 Tartus) on eesti bioloog ja haridustegelane, Tartu Ülikooli rakubioloogia professor, TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituudi direktor ja Tartu Ülikooli nõukogu liige. 2003–2005 oli Maimets haridus- ja teadusminister, esindades erakonda Res Publica.

Maimets õppis Tartu 2. Keskkoolis ja Tartu 5. Keskkoolis (lõpetas aastal 1975). Pärast keskkooli lõpetamist asus ta õppima bioloogiat Tartu Ülikooli, mille lõpetas 1980. 1984. aastal kaitses ta Moskva Riiklikus Ülikoolis teaduste kandidaadi kraadi molekulaarbioloogia erialal. 1985–1989 oli ta Briti Nõukogu saatel õpilane ja teadlane Marie Curie Uuringute Instituudis Suurbritannias.

1991. aastal kaitses ta Tartu Ülikoolis doktorikraadi molekulaarbioloogia erialal. Tema doktoritöö kannab pealkirja "Studies of human oncoprotein p53" ("Inimese onkovalgu p53 uuringud").

Aastail 1978–1986 oli Maimets õpingute kõrvalt tööl Tartu Ülikoolis tehniku ja teadurina, aastail 1986–1992 oli ta Eesti Biokeskuse teadussekretär.

Alates 1992. aastast on Maimets Tartu Ülikooli rakubioloogia professor. Seejuures oli ta 1993–1995 Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna dekaan ning 1995–1998 Tartu Ülikool teadus- ja arendusprorektor.

Toivo Maimets oli 1999–2003 ja on taas alates 2008. aastast TÜ Molekulaar- ja Rakubioloogia Instituudi juhataja. Vahemikus 2001–2007 oli ta ka Geeni- ja Keskkonnatehnoloogia Tippkeskuse direktor.

Oma teadustöös on ta uurinud bakteriaalse valgusünteesi molekulaarseid mehhanisme (eelkõige ribosoomivalkude osa peptidüültransferaasses reaktsioonis), rakkude normaalset arengut võimaldavaid ning kasvajaid tekitavate häirete molekulaarseid protsesse.

2003–2005 oli Maimets Eesti Vabariigi haridus- ja teadusminister Juhan Partsi valitsuses.

2006–2007 oli ta külalisprofessor Newcastle'i Ülikoolis Suurbritannias.

2012 kandideeris ta Tartu Ülikooli rektoriks.

Toivo Maimets 2015. aastal Tartu Ülikooli nõukogu aruteluseminaril.

Alates 2001. aastast on Maimets seotud Tartu Ülikooli Eetikakeskuse tööga ning 2009. aastast alates on ta eetikakeskuse nõukogu esimees. 2004–2011 oli ta UNESCO Rahvusvahelise Bioeetika Komitee aseesimees.

Alates 2005. aastast on Maimets Tartu Linnavolikogu liige.

2006–2012 oli ta Eesti Teadusfondi nõukogu liige, 2009–2012 selle esimees. Alates 2012. aastast on ta Eesti Teadusagentuuri) nõukogu liige. 2006. aastast on ta Euroopa Molekulaarbioloogia Konverentsi liige (alates 2008 asepresident ja alates 2010 president). Eesti Vabariigi Innovatsioonipoliitika Nõukogu liige alates 2007. aastast ning Eesti Biotehnoloogia Liidu nõukogu liige ja Euroopa Teadusfondi Nõukogu liige alates 2009. aastast. Alates 2012. aastast on ta Tartu Ülikooli nõukogu liige.

Maimets on ka Academia Europea, Euroopa Vähiuuringute Assotsiatsiooni ja Ameerika Vähiuuringute Assotsiatsiooni liige.

• 1999 – "Molekulaarne rakubioloogia", Tartu: Ilmamaa, 1999, ISBN 9985878655
• 2012 – "Teaduse teed" ("Eesti mõttelugu", 103), Tartu: Ilmamaa, 2012, ISBN 9789985774038

• 2000 – Eesti Kaitseliidu teenetemedal
• 2001 – Valgetähe teenetemärk, 4. klass
• 2005 – Püha Gediminase orden, 2. klass (Leedu Vabariik)
• 2005 – Aasta parim artikkel, ajakiri Akadeemia, Naturalia et Realia
• 2007 – Tartu Ülikooli medal
• 2008 – Aasta parim artikkel, ajakiri Akadeemia, Naturalia et Realia
• 2016 – Teadusajakirjanduse sõbra auhind

Toivo Maimets on abielus ja tal on kolm last (Andri Maimets, Kaire Maimets-Volt ja Martti Maimets). Tema vend, Matti Maimets, on Tartu Ülikooli Kliinikumi nakkusosakonna juhataja. Tema isa Olev Maimets oli Tartu Ülikooli anatoomia õppejõud.

Maimets kuulub Kaitseliidu Tartu maleva Akadeemilisse malevkonda.

• Juhan Partsi valitsus

• Toivo Maimets Eesti Teadusinfosüsteemis
• Priit Pullerits: "Toivo Maimetsa seitse kirge" Postimees, 4. oktoober 2003
• Toivo Maimets: "Juhuslikkusest rakkude elus" Horisont, 2/2006
• "Maimets sai molekulaarbioloogia konverentsi asepresidendiks" ERR, 29. november 2008
• Toivo Maimets: "Puust ja punaseks" Vikerkaar, nr 4–5/2011 (tekst lehel skeptik.ee)
• Tartu keskkooli õpilaste klubi "Siirius" president Jüri Tikk (vasakult), asepresident Toivo Maimets ja Helju Kommor klubi 9. aastapäeval.