Richard Antik

Richard Johannes Antik (11. aprill 1901 Orge koolimaja, Sootaga vald, Tartumaa – 16. aprill 1998 Toronto) oli eesti raamatukogutegelane ja bibliograaf.

Tema isa Jaan Antik (1859–1930) oli pärit Rannust, kuid töötas Orge koolis 24 aastat (1889–1913). Saanud esimese õpetuse kodus, läks Richard Antik õppima Tartus Hugo Treffneri eragümnaasiumi (1912). Kogu pere asus Tartusse, kuna isa sai seal tööle algkooliõpetajana. 1916 astus Richard Antik Tartu Kommertsgümnaasiumi. Gümnaasiumiõpilasena võttis ta osa Vabadussõjast, tegutses aktiivselt ka skautluses.

1922 jätkusid õpingud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna majandusteaduse osakonnas, kuid ta kuulas ka filosoofiateaduskonna loenguid. Üliõpilasena liitus ta Eesti Üliõpilaste Seltsiga ja oli selle organisatsiooniga kõige tihedamalt seotud elu lõpuni. Ülikoolipäevil sai Richard Antikust Päevalehe Tartu kaastööline. 1923. aasta 17. aprillist töötas ta Eesti Rahva Muuseumi Arhiivraamatukogus. 1927 lõpetas Antik õpingud ülikoolis ja suunati Eesti Rahva Muuseumi vahendusel kõrgematele raamatukogunduse kursustele Praha Karli Ülikooli.

Alates 1. oktoobrist 1927 oli ta ERMi Arhiivraamatukogu juhataja. Arhiivraamatukogu juhatajana töötas Antik viisteist aastat (1927–1942). Neil aegadel kujunes Arhiivraamatukogu suurimaks rahvusliku kirjanduse koguks Eestis. Ilmusid ka Antiku olulised tööd bibliograafia ja raamatuteaduse alalt – "Eesti raamatute üldnimestik 1918–1923" (1931), "Eesti ajakirjandus 1766–1930" (1932) ja "Eesti raamat 1535–1935" (1936). Samal ajal tegutses ta aktiivselt ka Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingus, oli referent või juhataja Balti raamatukoguteadlaste iga-aastastel kongressidel ja Tartu Pauluse koguduse nõukogu esimees.

Okupatsioonide tingimustes kujunes töö Arhiivraamatukogus keerukaks ja 1942. aasta oktoobris, kui Eesti Kirjandusmuuseum liideti ülikooliga, lahkus Richard Antik töölt. Sama aasta lõpul avas ta oma kunsti- ja raamatukaupluse Tartu südalinnas. 1944. aasta septembris põgenes Antik koos perega Eestist ja leidis peatuspaiga Taanis. Tema abikaasa Agnes Antik oli rahvuselt taanlanna, kelle vanemad olid Eestisse meieriks ja juustumeistriks tulnud. Kopenhaagenis leidis Antik tööd arhivaarina ja kunstikirjastuses. Seal korraldas ta kaks tähelepanuväärset eesti kunsti näitust (1946 ja 1950).

1951. aasta detsembris lahkus Antik Taanist, aga pere jäi maha. Ta sõitis Kanadasse ja töötas üle kümne aasta Toronto keskhaiglas. Vaba aja pühendas ta ühiskondlikule tegevusele – korraldas näitusi, tegi kaastööd ajakirjandusele, tegeles kunsti ostu-müügiga, võttis osa koguteose "Eestlased Kanadas" koostamisest, asutas koos Karl Eermega Eesti Keskarhiivi Kanadas (1961) ja oli hiljem selle juhataja.

Tervise halvenemise tõttu elas Antik viimased eluaastad Toronto Ehatare põetuskodus. Ta suri mõni päev pärast 97. sünnipäeva 16. aprillil 1998. Richard Antiku urn on paigutatud Toronto Peetri kiriku mälestusmüüri.

1924 abiellus Richard Antik Agnes Lausteniga (1903–1995), kes pärines taanlastest juustumeistrite perest. Perre sündisid tütar Ruth Elna (1925–1981) ja poeg Einar (1929–1974). Agnes Antik on tõlkinud ligi paarkümmend taani ja norra autorite teost.

• 1931 – Eesti Rahvuslik Arhiivraamatukogu
• 1931 – Eesti raamatute üldnimestik : 1918–1923
• 1932 – Eesti ajakirjandus : 1766–1930 : bibliograafia ühes toimetajate ja väljaandjate loeteluga
• 1935 – Raamatu osa Eesti arengus : koguteos
• 1936 – Estland in fremden Sprachen : eine Auswahl fremdsprachigen Schrifttums
• 1936 – Eesti raamat 1535–1935 : arengulooline ülevaade, arvulised kokkuvõtted, reproduktsioonid
• 1938 – Kataloogid ja kataloogimine : käsiraamat raamatukoguhoidjaile, bibliograafidele ja bibliofiilidele

• Richard Antik, Ajakirjanduse tähendusest Eesti arengus

• Raamatu valgusel : Richard Antik 100 : [raamatukogutegelane ja bibliograaf : 1901–1998] : artikleid ja bibliograafia / Eesti Kirjandusmuuseum .– Tartu : Eesti Kirjandusmuuseum, 2001

• Räim, Heino. Piirjooni Richard Antiku elust ja tegevusest. // Raamat on .... II : Eesti bibliofiilia ja raamatuloo almanahh. Tallinn (2002). Lk 231–233
• Ellermaa, Hele. Richard Antik – meie raamatukogunduse edendaja