Meeli Sedrik

Meeli Sedrik (7. oktoober 1968 Kärdla, Hiiumaa – 14. mai 2022) oli eesti leksikograaf.

Haridus

Meeli Sedrik lõpetas 1987. aastal Kärdla Keskkooli, 1992. aastal Tartu Ülikooli eesti keele ja kirjanduse alal ja 1994. aastal Tartu Ülikooli magistriõpingud eesti keele alal.

Töökohad

Sedrik oli 1993 vahetusüliõpilane ja CIMO stipendiaat Turu Ülikoolis, 1997–1998 Svenska Instituteti stipendiaat Uppsala Ülikoolis, 1994 Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli ja 1995 Turu Ülikooli õppeülesande täitja, 1995–1996 Tartu Ülikooli eesti keele õppekooli erakorraline assistent, 1996–1997 ja 1999–2000 erakorraline lektor, 2000–2002 õppeülesande täitja, 2000–2003 Eesti Õiguskeele Keskuse keeletoimetaja, 2003–2008 Eesti Keele Instituudi (EKI) teadur, 2008–2013 EKI leksikograaf ja 2013–2022 EKI vanemleksikograaf.

Ta oli Emakeele Seltsi liige (aastast 1995).

Teadustöö

Sedriku uurimisvaldkonnad olid eesti murrete sõnavara ja keelekontaktid.

• Hiidenmaan murteiden sanasto: yhteydet Itämeren alueen kieliin. // Itämerensuomalainen kulttuurialue. Castrenianumin toimitteita 49, 98−106. Helsinki, 1995.
• Swedish loanwords common to Estonian Hiiumaa dialects and south-western Finnish dialects. // Finnisch-Ugrische Sprachen in Kontakt. Vorträge des Symposiums aus Anlass des 30-jährigen Bestehens der Finnougristik an der RijksUniversiteit Groningen. 21.–23. november 1996. Maastricht 1997.
• Hiiu murrakute kontaktidest eestirootsi murretega. Taustast. // Õdagumeresoomõ veeremaaq. Läänemeresoome perifeeriad. Võru Instituudi toimetiseq 6. Võro, 1999.
• trintsid (Emmaste kihelkonnast pärit murdekeelend). // Emakeele Seltsi aastaraamat 1998–1999, 67−71. Tartu, 2000.
• reimand. // Emakeele Seltsi aastaraamat 2005, 130−137. Tartu, 2006.
• "Eesti etümoloogiasõnaraamat", EKSA, 2012. Üks autoreid.
• Trips, traps, trull, sina oled kull. // Keel ja Kirjandus 2019/6, 480−492. (koos Udo Uiboga)
• Meremehel piab olema kümme `keṕsi. // Keel ja Kirjandus 2021/7, 644−650.
• Paul Kokla "Hiiu sõnaraamat". Eesti Keele Sihtasutus, 2015 (toimetaja)
• Järvi Kokla "Hiiu keele raamand". HIIU ÖKO, 2016 (toimetaja)

Tunnustus

2020. aastal pälvis ta koos kolleeg Udo Uiboga ajakirja Keel ja Kirjandus lühikirjutiste kategoorias aastaauhinna.