Quick Facts
Biography
Märt Põder (sündinud 11. septembril 1979 Tartus) on eesti filosoof, infovabaduse aktivist, saatejuht, publitsist ja tõlkija. On tegelenud sportliku vabavõitlusega.
Ühiskondlik tegevus
Märt Põder on olnud poliitikas tegev aktivistina eelkõige infoühiskonna valdkonnas, on Open Knowledge Estonia asutajaliige ning on tegutsenud Eesti Piraadipartei egiidi all. Ta teeb Generaadios koos Ago Gaškovi ja Raik Sõstraga saadet Olukorrast konnatiigis.
Ta osales 2013. aastal kevadel Tartu Ülikooli üliõpilasesinduse valimistel piraadiplatvormiga ja oli 212 häälega häältearvult kolmas esindusse pääseja. 2013. aasta kohalike omavalitsuse volikogude valimisel oli Põder Tartu valimisliidu Vabakund üks initsiaatoreid, valimisteks moodustatud seltsingu usaldusisik ja saadikurühma nõunik Tartu linnavolikogus. 2014. aasta europarlamendi valimistel osales sõltumatu kandidaadi Silver Meikari kampaanias rahvasaadiku tulevase kontori töötajana, kes vastutab infoühiskonna teemade eest.
Ta on olnud järjest kahe Eesti Piraadipartei juhatuse koosseisus ning ühingu põhiväärtuste kopimi, avatus ja hajutatus sõnastaja. Vaba infoühiskonna aktivist on Põder olnud 1990. aastatest, mil ta osales kohalikus FidoNetis aadressiga 2:490/222.33 ja oli konverentsi EW.KEEL moderaator.
On tegelenud e-hääletuse, e-demokraatia ja avaandmete teemaliste kampaaniatega ning võtnud sõna anonüümsuse ja privaatsuse tagamise kaitseks Internetis. Oli Eesti ACTA-vastase liikumise üks algatajatest 2011. aasta lõpus, tõlkides ja valmistades ette brošüüri, mis geriljaaktsiooni käigus Riigikogu liikmete lauale sokutatuna kampaania käima lükkas. Juhtis 2015. aastal Eesti Rohelise Liikumise all TTIP vabakaubanduslepingu ohtudest teavitamise kampaaniat.
Oma isikliku poliitilise eesmärgina esitab ta teadusinfo ja materjalide vaba levikut ning autoriõiguse uuendamist selle võimaldamiseks. Kuna ülikoolide raamatukogudel ja muudel sarnastel institutsioonidel ei ole piisavalt raha, et hankida spetsiifilistes valdkondades uusimat kirjandust, siis olevat Põdra sõnutsi paljud magistri- ja doktoritööd kirjutatud "piraaditud" kirjanduse põhjal, kuigi nende materjalide levitamine on karistatav. Ta on soovitanud õiglase kaubanduse märgistuse ülekandmist loometööstuse valdkondaja loonud eksperimentaalseid lahendusi teaduspublikatsioonide mõjukuse õiglasemaks hindamiseks. Ta algatas 2016. aasta kevadel koos remiksikultuurist huvitatud artistidega projekti kopiraidi koormata muusikaürituste piloteerimiseks, et töötada sisse Creative Commons jm loomevabadust soosivate litsentsidega muusika mängimiseks sobiv ürituse formaat koos sobiva autorite tasustamise mudeliga.
Ta on tuntud kui vaba tarkvara propageerija ja üks krüptopidude algatajaid Eestis. On olnud Estobuntu vedajaid ja väljaandjaid, vedanud eri projekte Ubuntu ja Debiani ökosüsteemis ning koordineerinud nende opsüsteemide tarkvara tõlkimist. Haldas 2010. aastal täiendatud versiooni ID-kaardi tarkvarast Ubuntu jaoks, vedas 2012. aastal vabavara kogukonna läbirääkimisi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ID-tarkvara pakendamiseks Linuxi ökosüsteemide nõuetele vastavaltning on toonud välja probleeme digiallkirja tehnilise rakendamisega ministeeriumide tasemel. Osaleb Tartu Häkkerikoja tegevuses.
Põder on tegelenud ka filosoofiahariduse edendamisega Eesti gümnaasiumides ja oli 2011. aasta riikliku õppekava filosoofia ainetöörühma juht, on filosoofiaolümpiaadi žüriiliige, ka on ta olnud tegev väärtuskasvatuse riikliku programmi taustauuringutes.
Töö
Erialaselt on Märt Põder töötanud Mart Reiniku Gümnaasiumis filosoofia õpetajana, Tartu Kõrgemas Kunstikoolis õppejõuna, Tartu Ülikooli filosoofiaõpetajate koolitusprogrammi juhina. Ka on ta töötanud programmeerijana, et oma filosoofiaõpinguid finantseerida.
Haridus
Põhihariduse omandas Märt Põder Tallinna Nõmme Põhikoolis (1984–1993), keskhariduse Tallinna 21. Koolis (1993–1997). Kõrgharidust on ta omandanud Tartu Ülikoolis filosoofia erialal (alates 1997, kõrvaleriala informaatika) ja Jaapanis Keio Ülikoolis (2009–2011). Erialaselt uurinud eelkõige platonismi ajalugu, sj tõlkinud Platonit, Martin Heideggeri ja Friedrich Nietzschet ning uurinud väärtuskasvatuse teooriat. Pidanud avalikke ettekandeid mh Karl Popperist, Immanuel Kantist õnnest ja infoühiskonnast, võtnud meedias sõna ühiskonnakriitilistel, iseäranis infoühiskonna alusväärtusi puudutavatel teemadel. On filosoofia seltsingu Frontisterion ("Taipla") ja EYS Veljesto liige.
Teadustöö
- Bakalaureusekraad, 2003, (juh) Tõnu Luik, ΠΡΟΣΘΕ ΠΛΑΤΩΝ ΟΠΙΘΕΝ ΤΕ ΠΛΑΤΩΝ ΜΕΣΣΗ ΤΕ ΧΙΜΑΙΡΑ – Vaatlusi Martin Heideggeri Platoni-tõlgitsustele, Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond
- Magistrikraad (teaduskraad), 2006, (juh) Tõnu Luik, Platoni dialoogid POLITEIA ja THEAITETOS. Teadmise ja arvamise eristus, Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond
- Magistrikraad (kutsekraad), 2008, (juh) Paul McLaughlin, Kõlbluskasvatus eetikateooria vaatepunktist, Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond
- Doktorant, (juh) Ülo Matjus, The Concept of Soul in Plato's Late Philosophy (Hinge mõiste Platoni hilises filosoofias), Tartu Ülikool
Stipendiumid
- Gustav Teichmülleri stipendium