Leonhard Illisson

Leonhard–Friedrich Illisson (11. märts 1911 Lõve vald, Viljandimaa – 31. jaanuar 1993 Tallinn Eesti NSV) oli Eesti NSV partei-, riigi- ja ametiühingutegelane.

Leonhard-Friedrich Illisson õppis ja lõpetas 1930. aastal Tõrva Gümnaasiumi ja õppis Tartu Ülikoolis 1930–1933 filosoofia- ja 1938 õigusteaduskonnas. Õlikooli lõpetamise järel osales illegaalselt poliitikaga tegelnud karskusühingute tegevusest, oli aastatel 1938–1940 Eesti Karskusliidu instruktor.

L. Illisson astus Eestimaa Kommunistlikku Parteisse 1940. aastal, oli Eesti Töötava Rahva Liidu kandidaadina 1940. aasta juulivolikogu liige, Ülemaalise Maatöörahva Ühingu Tartumaa organisaator ja hiljem EK(b)P Tartu maakonnakomitee organiseerimis-instrueerimisosakonna juhataja.

1941. aastal liitus Teise maailmasõja alguses Nõukogude-Saksa sõja alguse järel Idarindel Hävituspataljonidega, seejärel aastatel 1941–1945 teenis major Leonhard Illisson Nõukogude Punaarmees, sh 1942–1943 8. Eesti Laskurkorpuse 7. Eesti Laskurdiviisi poliitosakonna ülemana.

Aastatel 1945–1959 oli ta Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu presiidiumi esimees.

Ta oli Eesti NSV Ülemnõukogu I, III ja NSV Liidu Ülemnõukogu II, III, IV ja V koosseisu liige.

Ta on maetud Pärnamäe kalmistule.