Kaari Sillamaa

Kaari Sillamaa oma raamatu "Valed abielud" ekraniseeringu võtetel Muhu saarel

Kaari Sillamaa (sündinud 27. jaanuaril 1955 Tallinnas) on eesti muusikapedagoog ja helilooja.

Samuti on ta kirjanik, libretist ja laulusõnade kirjutaja ning omanimelise Laste Kaunite Kunstide Kooli (erahuvialakool) omanik ja direktor.

Kaari Sillamaa on lõpetanud Tallinna Riikliku Konservatooriumi 1980. aastal muusikapedagoogika erialal (erialaõpetaja professor Artur Vahter). Eriala riigieksamil juhatas K. Sillamaa lisaks a cappella koorilauludele ka W. A. Mozarti Serenaadi nr 13 G-duur ehk "Väikest öömuusikat", mille juhendaja oli dirigent Ilmar Tõnisson ja selle kandis ette TRK keelpilliorkester. Samuti esitati koori ja orkestriga Rudolf Tobiase „Eks teie tea“, kus orelipartii esitas kaastudeng Mart Metsala.

• 1981–1984 Kehra Lastemuusikakooli direktor
• 1984–1994 Laste Stuudioteater Colombina asutaja ja kunstiline juht
• 1994–.... Kaari Sillamaa Laste Kaunite Kunstide Kooli asutaja ja direktor
• 1981–.... Vabakutseline helilooja, laulutekstide kirjutaja ja pianist
• 2005–.... Kirjastuse Virgo asutaja ja peatoimetaja

Colombina

Pärast TRK lõpetamist sündis Kaari ja tema tollase abikaasa Indrek Reisneri koostöös Laste Stuudioteater Colombina, mis tegutses kümme aastat (1984–1994). Colombina tõi lavale Kaari esimese lastemuusikali „Pöial-Liisi“ (kaasautoriks Urmas Lattikas), kus nimirollis 8-aastane tütar Janika. „Pöial-Liisiga“ sõitis teater läbi terve Eestimaa. Edasi, kui repertuaar täienes, laienesid esinemised ka piiri taha. Kui „Pöial-Liisi“ jõudis vaid Leetu, siis lasteooper „Metsamuinasjutt“, mida kodumail esitati Estonia teatris, jõudis juba Lahti Rahvusvahelisele Lasteteatrite Festivalile Soome (1989) ja Ülemaailmsele Lasteteatrite Festivalile Moskvasse (1991), kusjuures teos nimetati festivalil osalenud 70 kollektiivi hulgas ainsaks tõeliseks lasteooperiks (tõeliseks lasteballetiks nimetati Jakuutia balletikooli „Cipollino“). 1990. aastal sai Colombina-teater kutse Taani, et osaleda järjestikku kahel festivalil – Hadsundi saarel toimuval tsirkusefestivalil ja Roskilde rokifestivalil, kus lisaks üheksale kontserdilavale oli püstitatud ka üks teatrilava. Võimalus kahel nii erineval üritusel järjest esineda tekkis tänu sellele, et mõlemaid festivale korraldas osaliselt sama meeskond, kelle trupp oli Colombina „Metsamuinasjuttu“ Tallinnas näinud. Sama lavatükk võetigi reisile kaasa esitamiseks Hadsundis, Roskilde festivali jaoks otsustati teha aga midagi sobivamat ja nii sündis Kaari Sillamaa ja Heini Vaikmaa koostöös 10-osaline rokkoratoorium „Võti paradiisi“, kus Colombina noortekoori saateansambliks oli ansambel Mahavok ja solistideks 15-aastased Janika Sillamaa ja Evelin Samuel, 9-aastane Maarja-Liis Ilus ning noor Otsakooli lauluõpilane Pearu Paulus, kes äsja oli Mahavoki solistiks tõusnud. "Võti paradiisi“ tuli esitamisele järjest neljal õhtul, lisaks piirasid Eestist pärit kollektiivi paljud ajakirjanikud Euroopast ja isegi Ameerikast, sest laulvast revolutsioonist teati üsna palju, vähesed olid aga isiklikult kohtunud inimestega „raudse eesriide tagant“.

Laste ja Noorte Muusikateater

Oktoobris 1994 avas Tallinna Filharmoonia juures uksed Laste Kaunite Kunstide Kool – huvikool, kus alustati lastele erinevate kunstialade (laul, tants, teater, joonistamine ja keraamika) tutvustamist. Kooli ellukutsujaks oli tookordne Tallinna Filharmoonia direktor Tarmo Leinatamm, kooli direktoriks sai Kaari Sillamaa. Möödus kaks aastat ja koolist sai erahuvikool, mis – mida aeg edasi – võttis suuna taas teatritegemise poole, mille tulemusel tegutseb kooli all neli erinevas vanuses teatritruppi: Mudilasteater, Laste Muusikateater, Noorte Muusikateater ja Üliõpilasteater (suurprojektide puhul, kui laval on kõik koos, nimetatakse esitajat Laste ja Noorte Muusikateater).

20. tegevusaastal troonivad lavastajatena, samuti ka muusika- ja liikumisjuhtidena ning isegi lava- ja kostüümikunstnikena Katre Jaani ja Janika Sillamaa, kelle käe all valmivad lavastused nii laste-, noorte- ja üliõpilasteatrites kui ka suured koostööprojektid.Kaari Sillamaa juhendab viimastel aastatel ise mudilasteatrit. Ülejäänud õpetajad on aga peaaegu kõik noored, kes on kunagi õppinud samas koolis: Hille Savi (muusikajuht, lavastaja), Kaarel Orumägi (muusikajuht, helilooja), Mailis Kalvik, Reane Evert, Kätlin Raja (tantsimine) ja Andrus Muuga (tants, võitlus).

Heliloojana tunneb Kaari Sillamaa huvi pigem suurvormide vastu. Tema enda sõnul jääb ühest laulust väheks, et öelda ära seda, mis öelda on.

Muusika lavateostele

Kaari Sillamaa rohkem kui 40 laste- ja noortemuusikali libreto ja/või muusika autor, sh „Pöial-Liisi“ (koos Urmas Lattikasega), „Keisri uued rõivad“, „Kolm musketäri“, „Saladin ja Lõvisüda“, „Ühe armastuse lugu“, „Merineitsi“, „Mowgli“, „Läbitantsitud tallad“ jpt.

Koos Janika Sillamaaga on kirjutatud „Tuhkatriinu“, „Vahva rätsep“, „Puujala ja Ükssilma sõda“ jt.

Lasteooper „Metsamuinasjutt“ (1990). Suurmuusikal „Jane Eyre“ (2013) Charlotte Brontë romaani järgi. On kirjutanud ka u 100 lastelaulu, millest osa on koondunud laulikutesse „Saladuste maja“, Ema on pai“, „Tähtpäevade laulik“ (väljaandja kirjastus VIRGO).

On loonud oratooriumid „Võti paradiisi“ (1989; koos Heini Vaikmaaga; koorile, solistidele, rokkbändile ja tantsutrupile) ja „Kristus“ (2000; koorile, kammerorkestrile ja bändile, solistidele ja lugejale).

Laulutekstid

Kaari Sillamaa on kirjutanud laulutekste umbes 800 laulule, neist kolm laulu on Eestit esindanud Eurovisiooni lõppvõistlusel:

• „Kaelakee hääl“ (autor Priit Pajusaar, esitajad Maarja-Liis Ilus ja Ivo Linna) – Oslos (1996);
• „Keelatud maa“ (autor Harmo Kallaste, esitaja Maarja-Liis Ilus) – Dublinis (1997);
• „Diamond of Night“ ("Langevate tähtede aeg", autor Priit Pajusaar, esitaja Evelin Samuel) – Jeruusalemmas (1999).

Kaari Sillamaa tekstid on kõlanud ja kõlavad paljude Eesti laululoojate – Mikk Targo („On küll hilja“. „Sellest saab meie suvi“, „Neiu mustas kleidis“,„Tantsupalavik“), Priit Pajusaar („Unistus igavesest päevast“, „Aeg“), Heini Vaikmaa („Luigelaul“, Tuhast tõuseb päev“), Paulus-Kotkas-Laisaar („Kallim kullast“, „Kingitus“), Gunnar Kriik („Mustad ja valged“), Janika („Rahutu“) jpt loomingus. Suure osa laulusõnadest on Kaari kirjutanud kaveritele. Kaari sõnadega laule on esitanud Eesti lauljate paremik alustades Janikast ja lõpetades Ivo Linnaga, mahutades ritta Maarja-Liis Ilusa, Hedvig Hansoni, Pearu Pauluse, Lauri Liivi, Koit Toome, Nancy Himma, Marju Läniku, Kadi Toomi, Kersti Kuuse, Getter Jaani jpt.

Näidendid

Veel on Kaari Sillamaa kirjutanud värssdraama „Juudas“ (koos Janika ja Virgo Sillamaaga; 2002) näidendite võistluseks, millega jõuti 10 parema hulka (kokku laekus 80 võistlustööd).

Raamatud

Müllersonide saaga – juturaamatute sari, millest on ilmunud 4 osa:

• „Kadunud sugulane“ (2006)
• „Valed abielud“ (2006)
• „Kahel pool piiri“ (2008)
• "Pärijad" (2014)

Tõlkimine

Sillamaa on tõlkinud ja/või toimetanud laulutekste (Vanemuise teatri, Muusikaliteatri jt muusikalavastuste jaoks): „Oliver!“, „Crazy for you“, „Aida“, „West Side Story“, „Mees La Manchast“, „Evita“.

Kaari Sillamaa on olnud kaks korda abielus, tal on kolm last. Esimesest abielust pianist Ivo Sillamaaga on tal tütar Janika Sillamaa ja poeg Virgo Sillamaa, teisest abielust muusikamänedžer Indrek Reisneriga aga poeg Franck Reisner.