Juhan Vilbaste

Juhan Vilbaste (3. aprill 1924 Tartu – 20. oktoober 1985 Tartu) oli eesti zooloog (entomoloog).

Aastatel 1932–1936 õppis Tartu Pedagoogiumi Harjutuskoolis, 1936–1941 Tallinna Gustav Adolfi Progümnaasiumis, 1941–1943 Gustav Adolfi Gümnaasiumis. 1943–1944 töötas kaardistusametnikuna Tööstuslike Uurimiste Instituudi geoloogia osakonnas.

1944 veebruaris läks vabatahtlikuna Soome armeesse, teenis 200. jalaväerügemendis ja osales tõrjelahinguis Karjala kannasel. 1944 juunis langes vangi ja viibis sõjavangis 1945 oktoobrini. 1946. aastal asus tööle Eesti NSV Riiklikus Loodusteaduste Muuseumis.

Aastatel 1946–1951 õppis Tartu Riikliku Ülikooli bioloogiaosakonnas, lõpetas ülikooli bioloog-entomoloogi kutsega. 1958. aastal kaitses bioloogiakandidaadi kraadi väitekirjaga "Eesti madalsoode tsikaadiliste faunast".

1947–1985 töötas ta Eesti NSV Teaduste Akadeemia Zooloogia ja Botaanika Instituudis, algul laborandina, 1966. aastast surmani vanemteadurina.

Teda on peetud üheks maailma parimaks spetsialistiks tirtide alal. Ta koostas ülevaate nii Eesti kui Põhja-Euraasia tirtidest, kirjeldas teadusele 173 uut tirdiliiki. Rühma Cicada(tsikaadilised) eestikeelne teaduslik nimetus "tirdid" on Juhan Vilbaste pandud, see vastab eesti rahvapärasele nimetusele paljude sama rühma esindajate kohta. Kirjutas viis monograafiat Altai (1965), Primorje (1968), Eesti (1971), Tuva (1980) ja Kamtšatka (1980) tirtidest.

Ta uuris ka limuseid, hulkjalgseid ja liblikaid.

Aastatel 1971–1974 oli ta Eesti NSV Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjoni liige.

Ta on maetud Tartu Vana-Jaani kalmistule.

Tema isa oli Gustav Vilbaste. Tema abikaasa oli Asta Vilbaste ja poeg oli Kaarel Vilbaste.