Juhan Ekbaum

Juhan Ekbaum (ka Johann Ekbaum; 15. mai 1912 Suure-Kõpu vald – 1945 Leningrad) oli eesti vaimulik.

Alghariduse sai Suure-Kõpu "Supsi" ja Suure-Kõpu 6-klassilises algkoolis. Peale algkooli õppis Abja Kultuurtehnika Ühisgümnaasiumis. Vanema venna toetusel õppis Tallinna Linna Poeglaste Reaalgümnaasiumis, mille lõpetas aastal 1931. Aastatel 1931–1932 teenis kaitseväeaega Tondi sõjakoolis. Tartu Ülikooli usuteaduskonnas õppis ta aastatel 1933–1940, osaledes Akadeemilises Usuteadlaste Seltsis (oli 8 semestrit sekretäriks) ja Eesti Kristlikus Üliõpilasühingus, töötas Usuteaduskonna Seminari Raamatukogus, Riigi Keskarhiivis ja Ristiusu Arheoloogia Muuseumis. Oli prooviaastal Pärnu Eliisabeti II koguduses praost August Arumäe juures. Ordineeriti õpetajaks 30. märtsil 1941 Pärnu Niguliste kirikus.

Juhan Ekbaum määrati EELK Konsistooriumi täiskogu otsusega 26. märtsist 1941 (teenis juba veebruaris 1941) Saarde Katariina koguduse õpetajaks. 1944 sügisest jäljetult kadunud. On aga säilinud köster Otstaveli kiri EELK Konsistooriumile 1. märtsist 1945 ja palju hilisem teade tema kinnivõtmise kohta. Neil aegadel kadus õpetaja Ekbaum jäljetult.

Ametlikel andmeil – mis nõukogude okupatsiooni ajal olid salastatud – arreteeriti Juhan Ekbaum 27. oktoobril 1944 Pärnumaal Saarde vallas NKVD poolt, nõukogude tribunali otsusega mõisteti ta 17. veebruaril 1945 surma. Suri kinnipidamiskohas Leningradis 1945.

Juhan Ekbaumi vend Artur Ekbaum oli seotud ühistegevusega, vend Arturi abikaasa oli farmatseudi haridusega kirjanik Salme Ekbaum. Ka Juhani vennad Viktor (arreteeriti 8. märtsil 1946, suri 12. august 1953 Mordva ANSV Dubravlag-is) ja Eduard (arreteeriti 15. novembril 1944, suri 18. detsembril 1945 Komi ANSV Vorkutlag-is) hukkusid stalinlikes laagrites.