Joosep Liiv

Joosep Liiv (4. mai 1870 Alatskivi – 24. veebruar 1957 Kiisa) oli eesti kirikuõpetaja.

Joosep Liivi koolitee algas Varnja kirikukoolis ning jätkus Kodavere kihelkonnakoolis ja Tartu linnakoolis, mille ta seal valitsenud vene vaimu tõttu pooleli jättis. Ta töötas seejärel mõnda aega kodutalus, tehes muuhulgas ka kaastööd Jakob Hurdale. Õpihimu viis ta Treffneri gümnaasiumi, kus ta õppis aastatel 1891–1896,. Küpsuseksamid sooritas Liiv eksternina Narva kroonugümnaasiumi juures (koos Harald Põlluga, kellest sai ka tema kursusekaaslane ülikoolis). 1896–1901 õppis ta Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Pärast Tartu Ülikooli lõpetamist täiendas Liiv ennast ühe aasta Berliinis.

Prooviaasta veetis Joosep Liiv Vändra, Häädemeeste ja Tori koguduses. 21. veebruaril (vkj 8. veebruaril) 1904 pühitseti Liiv Riia Jakobi kirikus Pärnu praostkonna vikaarõpetajaks.

1904–1907 töötas Joosep Liiv Vändra abikoguduses Käru koguduses. 1907. aastal valis sakslastest koosnev konvent Joosep Liivi ühehäälselt Rapla Maarja-Magdaleena koguduse õpetajaks, eelistades teda kahele sakslasest kandidaadile. 19. sajandi lõpus oli see tähelepanuväärne, sest eestlane võis ehk saada pastorikoha Lõuna-Eestis (Liivimaa kubermangu), kuid Põhja-Eestis (Eestimaa kubermangus) oli see palju raskem. Enne Joosep Liivi olid eestlastest Põhja-Eestisse pastoriteks saanud Georg Kiviste Harju-Jaanis, Jakob Kukk Keilas ja Harald Põld Kosel. Põhjus, miks otsustas sakslastest koosnev konvent valida eesti soost pastori, oli selleks, et eelmine koguduse sakslasest pastor Hermann Girgensohn oli kaotanud 1905. aasta sündmuste tõttu rahva usalduse ja lahkunud Novorossiiskisse. Nii ei julgenud konvent keerulisel ajal rahva soovile vastu seista ning võttis Joosep Liivi kogudusse soojalt vastu. Tugeva hääle ja sõbraliku olekuga Liiv oli rahva hulgas erakordselt populaarne ning Liivi 25. ametijuubeliks otsustas kogudus kinkida talle kuldristi. Joosep Liiv töötas Rapla koguduses 33 aastat, jäädes vanaduspensionile 1. jaanuaril 1941.

I maailmasõja ajal aastal 1915 saadeti Joosep Liiv tsaarivõimude poolt 9 kuuks Siberisse, sest ta oli Leipzigi misjoniseltsilt vastu võtnud annetuse kogusummas 60 kopikat. (Koos temaga saadeti Siberisse ka Eestimaa kindralsuperintendent Daniel Burchard Lemm, Narva Aleksandri koguduse õpetaja Jakob Jalajas, Jõhvi Mihkli koguduse õpetaja Carl Immanuel Philipp Hesse, Kadrina Katariina koguduse õpetaja Johannes Eberhard, Reigi Jeesuse koguduse õpetaja Richard Georg von Hirschhausen ja Koeru Maarja-Magdaleena koguduse õpetaja Adolf Georg Haller).

Aastatel 1907–1940 töötas Joosep Liiv Rapla Maarja-Magdaleena koguduse õpetajana. 1920–1935 oli ta Lääne-Harju praostkonna abipraost, 1935–1940 kiriku ülemkohtu liige ja 1939–1944 EELK Konsistooriumi assessor. Kuigi Joosep Liiv läks 1. jaanuaril 1941 emerituuri, jätkas ta raskete aegade tõttu kogudusetööst vabana konsistooriumi assessorina ning oli aastatel 1947–1950 Tallinna Oleviste koguduse hooldajaõpetaja. Aastal 1950 andis konsistoorium talle praosti aunimetuse.

1908. aastal abiellus Joosep Liiv endast 18 aastat noorema Ohukotsu mõisavalitseja tütre Elfriede Christine Maia Hübega. Sügisel peetud pulma oli kokku tulnud palju tolleaegseid prominente. Laulatuse viis läbi Kolga-Jaani õpetaja Villem Reiman, pruudipärg mängiti maha hilisemale piiskopile Jakob Kukele.

Liivide peres oli neli last. Poeg Heino suri 14-aastaselt. Tütred Salme, Helga ja Else said hea hariduse. Vanemad tütred Salme ja Helga õppisid Tartu Ülikoolis saksa ja inglise filoloogiat, noorim tütar Else aga majandust ja bioloogiat. Salme abiellus Joosep Liivi abiõpetaja, hilisema Saarte-Lääne praosti ja Käina Martini koguduse õpetaja Voldemar Kirotariga, kes 1941. aastal arreteeriti ja teadmata kadunuks jäi. Keskmine tütar Helga abiellus 1940. aastal saksa keele õppejõu ja leksikograafi Felix Kibbermanniga. Salme Kirotar, Felix Kibbermann ja viimase õde Elisabeth Kibbermann on tuntud kui saksa-eesti ja eesti-saksa sõnaraamatute koostajatena. Noorim tütar Else töötas veterinaarist abikaasa Jüri Schotteri assistendina.

Joosep Liivi lellepojad olid kirjanikud Juhan Liiv ja Jakob Liiv.