Johann Wilcken

Johann Wilcken (1645 Kuressaare – aprill 1710 Keila) oli Eesti vaimulik.

Ta õppis aastani 1667 Tallinna gümnaasiumis. Usuteadust õppis ta (immatrikuleerus 19. veebruaril 1668) Kieli ülikoolis, (suvesemestril 1668) Jena ülikoolis ja Rostocki ülikoolis (seal sai ta aprillis 1674 magistriks). Ordineeriti 14. aprillil 1676 õpetajaks.

Ta oli aastatel 1676–1692 Jõelähtme Püha Neitsi Maarja koguduse õpetaja. Aastatel 1692–1710 oli ta (kutsuti 9. detsembril 1692, introdutseeriti veebruaris 1694) Keila Miikaeli koguduse õpetaja. 16. detsembril 1706 sai ta Lääne-Harju praostkonna praostiks. Ta osales 28. märtsil 1710 Tallinnas Eestimaa piiskopi valimisel.

Wilcken kuulus aastal 1682 moodustatud Uue Testamendi eestikeelse tõlke käsikirja revideerimise komisjoni, oli pärast Toompea tulekahjus (6. juunil 1684) hävinenud evangeeliumide taastatud tõlke üheks olulisemaks tõlkijaks-toimetajaks. Oli aastal 1699 ilmunud Rootsi kirikukorralduse Kässi-ramat üks korrektoreid.

Tema poeg Joachim Nicolaus Wilcken oli Hageri Lambertuse koguduse õpetaja.