Johann Ignatius

Johann Ignatius (25. märts 1719 Kambja – 1. september 1774 Märjamaa) oli eesti vaimulik.

Õppis Tallinna toomkoolis. Immatrikuleerus Halle Ülikooli 17. augustil 1741, oli kohal aastani 1744, õppides tasuta, töötas samal ajal õpetajana. Märjamaa kirikuraamatu järgi teenis ja täitis seal meetrikat juba novembrist 1746. Ordineeriti õpetajaks 4. märtsil 1747 (ametlikult Kullamaa Püha Johannese koguduse adjunktõpetajaks).

Oli Märjamaa Maarja koguduse (kutsuti õpetajaks 11. juulil 1747) aastatel 1747–1774. Maa-Lääne praostkonna abipraostiks sai 19. veebruaril 1764, praostiks 19. juunil 1768. Samal aastal sai ta ka apellatsioonikohtu liikmeks.

Tema isa oli Kambja koguduse köster Ignatsi Jaak. Johann Ignatius oli kaks korda abielus, esimese naise isa oli Noarootsi Püha Katariina koguduse õpetaja Carl Friedrich Hasselblatt. Poeg Johann Friedrich Ignatius oli Vigala Maarja koguduse õpetaja, pojapoeg Georg Friedrich Ignatius oli Käina Martini koguduse õpetaja.