Joachim Friedrich von Zöge

Joachim Friedrich von Zöge (ka Zoege; 1610 – oktoober 1642 Leipzig, Saksimaa) oli Eesti- ja Liivimaa mõisnik ning Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant)

Ta sündis Kiltsi mõisniku Jürgen von Zöge ja Christina von Sackeni pojana.

Johann Eberhard von Bellingshauseni ratsaväerügemendis teeninud ooberstleitnant Joachim Friedrich von Zöge sai Kolmekümneaastases sõjas 23. oktoobril 1642 Rootsi ja keisririigi vägede vahel peetud Breitenfeldi lahingus esimese kokkupõrke ajal kolm kuulihaava, langes vastaste kätte vangi ning viidi Dresdenisse, kus ta kolmandal päeval saadud haavadesse suri. Zöge maeti koos teiste langenud Rootsi ohvitseridega Leipzigi Püha Pauli Ülikoolikirikusse. Kirikusse Rootsi ohvitseride mälestuseks paigutatud lihtsatest epitaafidest on Joachim Friedrich von Zöge oma ainsana säilinud ning see restaureeriti 2009. aastal.

Talle kuulusid Kiltsi mõis Eestimaal ning Erastvere ja Kooraste mõis Liivimaal.

Joachim Friedrich von Zöge oli abielus Helena Horniga, kes oli Rootsi diplomaadi ja riigitegelase Henrik Karlsson Horni ning Anna Snakenborgi tütar. Abielust sündisid:

• Helene (sündis 1640; maeti 1691), Erastvere, Klein-Rewoldi ja Kooraste pärijanna, abiellus 1655 Ungurpilsi ja Ungru mõisniku vabahärra Otto von Ungern-Sternbergiga (suri 1666) ning 1680. aastal Kirdalu ja Kohatu mõisniku Gustav von Wrangelliga (suri 1710)
• Anna Margaretha (maeti 1693), Valgevälja, Urvaste, Soontaga, Vana-Puka, Kiidjärve ja Koroferi pärijana, oli abielus kindralmajori ja Saaremaa asehalduri vabahärra Reinhold Liwega (suri 1665) ning hiljem Andja mõisniku vabahärra Reinhold von Wrangelliga (suri 1686)