Quick Facts
Biography
Jaak Rosenbaum (1. november (ukj) 1871 Kõo vald, Viljandimaa, Liivimaa – 2. aprill 1925 Solovetsi Eriorstarbeline laager, Arhangelski oblast, NSV Liit) oli Venemaa keisririigi ja Eesti ohvitser.
Jaak Rosenbaum sündis 1871. aastal Viljandimaal Kõo vallas, lõpetas 1901. aastal Vilno sõjakooli ja teenis pärast seda 179. Ust-Dvinski polgus roodu- ja pataljonikomandörina ning polguülema abina.
Kapten Jaak Rosenbaum osales Esimeses maailmasõjas ning teda autasustati 1914. aastal Georgi mõõgaga.
„Lahingus 25.08.1914, kui rünnakgrupi ülem oli langenud, võttis kapten Rosenbaum grupi juhtimise üle. 150—200 meetri kaugusel vaenlase eesliinist tõusis Rosenbaum esimesena rünnakule, tõmmates endaga kaasa terve pataljoni. Rünnaku käigus vallutati vaenlase esimene kaevikuliin. Selle järel kogus Rosenbaum oma mehed kokku ning vallutas uue sööstuga veel mitu vastase kaevikut. Viimase rünnaku käigus sai 5. roodu eesotsas asunud kapten Rosenbaum jalast raskesti haavata. Kuigi kuul oli purustanud luu, ei lasknud ta ennast võitlusväljalt ära kanda, vaid jätkas lahingu juhtimist, kuni kaotas teadvuse. “
1917. aasta suvel ülendati Jaak Rosenbaum polkovnikuks.
1917. aastal Eesti rahvusväeosade formeerimise ajal tuli Rosenbaum tagasi Eestisse ning määrati Eesti Tagavara Jalaväepataljoni ülemaks, kellena tegutses kuni 1918. aastani.
1918. aasta aprillis siirdus Rosenbaum Venemaale, kus võttis osa Venemaa kodusõja lahingutest. Osales sõjategevuses Volgamaal ja Siberis Valgekaartlike armeede koosseisus, Volga rahvaarmees, siis admiral Koltšaki vägedes ning lõpuks parun Roman Ungern von Sternbergi väesalgas, teenides muuhulgas 7. Hvalõnski kütipolgu ülemana.
Kodusõja lõppedes Rosenbaum vangistati nõukogude tšekaa poolt ning saadeti Solovetsi laagrisse Valge mere ääres, kus ta sunnitöölaagri haiglas 2. aprillil 1925 suri.
Teosed
- "Näljas, alasti ja rahata: Kirjad Vene kodusõjast", Tallinn, Kirjastus Varrak, 1938
- "Ohvitserina Vene armees", 2002, Kirjastus: EESTI AJALOOARHIIV, 286 lk ISBN 9985-858-31-x, ISSN 1406-3409