Hermen thor Moelen

Hermen thor Mölen (ka Hermen Thor Möhlen või Hermann zur Mühlen; umbes 1505 – 18. juuli 1559) oli Narva kaupmees ja bürgermeister.

Möleni täpset päritolu pole teada. Tõenäoliselt pärines ta Vestfaalist Münsteri lähedalt ja tuli 1520. aastatel sealt Liivimaale. 1527. aastal viibis ta kukutatud Taani kuninga Christian II saatkonna liikmena Moskvas, kus tegutses ilmselt tõlgina. Seega võib oletada, et ta asus Narvas juba enne seda aastat, kus võis tegutsena näiteks kaubasellina ja vene keele ära õppida. Christian II saatkonnal Moskvas aga hästi ei läinud, sest Gustav Vasa ja Frederik I nõudmisel lasi suurvürst Vassili III saadikud vangistada. Et Mölen poliitikaga seotud ei olnud, pääses ta juba järgmisel aastal vabaks ning naasis Liivimaale.

1532. aastal oli Mölen Tallinnas, teda on mainitud kaupmehena. 1533. aastal astus ta sealsamas Mustpeade Gildi liikmeks ning mõni aasta hiljem abiellus Tallinna kodaniku tütrega, saades tõenäoliselt samuti kodanikuks. 1530. aastate teisel poolel asus Mölen ümber Narvasse, kus ta hiljemalt 1539. aastal sai 8-liikmelisse raadi ning hiljemalt 1551. aastal ka bürgermeistriks. Möleni karjääri taga oli ennekõike tema kaubanduslik edukus, ta oli üks 16. sajandi väljapaistvamaid Liivimaa kaugkaupmehi. Tema kaubanduspartnereid võis leida nii Põhja-Saksamaa kui ka Madalmaade linnadest ning teatud kontaktid olid tal isegi Lõuna-Saksamaaga. Üheks Möleni äriparnteriks oli teine Narva raehärra Joachim von Krumhusen, kelle poeg tema juures töötas.

1550. aastatel oli Mölen ilmselt Narva mõjukaim tegelane. Tema juhitud kaubandusdelegatsioon suutis 1553. aastal lahendada ligi 15 aastat kestnud kaubandustüli Tallinnaga ning samal aastal võeti Möleni väimees samuti raeliikmeks.

Liivi sõja puhkemine tõi Narvale kaasa suure kaubandusliku kahjumi, sest venelased blokeerisid pääsu Soome lahele. Peagi hakkasid nad ka linna piirama ning raad otsustas saata Krumhuseni juhtiud delegatsiooni Moskvasse, et arutada rahu sõlmimise tingimusi. Tõenäoliselt kavatseti läbi rääkida kaubanduslike privileegide osas, näiteks lubada venelastel linnas vabalt kaubelda. Mölen oli delegatsiooni saatmise vastu, sest arvas, et Ivan IV niikuinii ei soovi ühe linna soovide pärast rahu teha. Ivangorodi venelastega suudeti siiski ühekuuline vaherahu sõlmida ja saatkond läkski Moskvasse. Mölen, kes seal korra varem oli käinud, oma vastumeelsuse tõttu sellega aga kaasa ei läinud.

Vaherahu kestmise ajal palus Narva abi ka ordumeistrilt, kes saatiski Viljandi komtuuri Gotthard Kettleri juhitud küllaltki suure väesalga linnale appi. Kuid see jäi linnast kaugemale laagrisse ja kui 11. mail 1558 puhkes linnas tulekahju, ei jõudnud see linna aitama ning järgmisel päeval langes ka ordulinnus venelaste kätte. Seoses tulekahjuga on räägitud ka linnasisesest reetmisest ning tahtlikust süütamisest, kusjuures vandenõu olla organiseerinud Krumhusen ja Mölen. Faktide kriitiline uurimine näitab aga, et Krumhusen oli nende sündmuste ajal alles tagasiteel Moskvast ja Mölen, kelle kohta Kettler väitis, et too olevat lasknud orduvägedele teatada, nagu oleks tulekahju linnas kustutatud ja mingit venelastepoolset ohtu pole. Tallinna raeliikmete ja asjaosaliste abiga selgus siiski peagi, et tegelikult oli Mölen tulekahju puhkemise ajal maganud ja orduvägedele tulekahjust teate toonud mees oli küll tema teener, kuid polnud talt saanud mingeid juhtnööre, sest oli viibinud linnast väljaspool. Valeteade sellest, kui seda üldse oli, tuli alles tunduvalt hiljem, kui ordu eelvägi oli linnale lähenemas. On ka võimalik, et ordu mõtles reetmise loovälja seetõttu, et päästa enda au, kuna ilmselt nähti, et orduvägi ei suuda enam linna päästa. Möleni süütuse kasuks räägib ka see, et ta saatis kogu oma vara ja pere juba sõja alguses Tallinna ega püüdnud venelastega mingeid kontakte luua.

1558. aasta augustis lahkus Mölen koos perega Tallinnast ning asus ümber Lübeckisse, kus juba olid tema vanemad pojad Hermen noorem ja Blasius. Ta püüdis oma ärisid uuesti käima saada ning reisis ka ise ringi, jõudes 1559. aasta suvel Amsterdami. Seal haigestus ta aga äkitselt ja suri.

Mölen oli kaks korda abielus ja tal oli kokku 14 last, kellest viimane sündis 1556. aastal. Tema esimene abikaasa suri tõenäoliselt kas 1550. või 1551. aastal, mil Liivimaad laastas katk ja ta abiellus uuesti paar aastat hiljem. Pärast tema surma asus Möleni järeltulijaid nii Põhja-Saksamaal kui ka Tallinnas.

• Heinz von zur Mühlen. Handel und Politik in Livland in der Mitte des 16. Jahrhunderts im Spiegel der BiografieHermen thor Mölens aus Narva. In: Zeitschrift für Ostforschung 1974, Band 25. Lk-d 626–673.
• Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2,3,: Estland, Bd.:3, Görlitz, 1930, lk.164
• Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 1,1,: Livland, Bd.:1, Görlitz, 1929, lk.264