Henn Mikkin

Henn Mikkin (20. jaanuar 1947 – 6. veebruar 2004) oli eesti psühholoog.

Ta lõpetas 1970. aastal Leningradi Riikliku Ülikooli. Aastal 1977 kaitses ta Moskva Riiklikus Ülikoolis kandidaadiväitekirja.

Alates 1970. aastast töötas ta õppejõuna Tartu Ülikoolis (kuni 1989. aastani Tartu Riiklik Ülikool), hiljem ka Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžis ja Tallinna Pedagoogikaülikoolis.

1990. aastate esimesel poolel arendas Henn Mikkin Tartu Ülikoolis välja sotsiaaltöö eriala õppekava, pöörates erilist tähelepanu kliendikesksele sotsiaaltööle.

1990ndate algupoolel osales Henn Mikkin Eesti Vabariigi sotsiaalpoliitika aluste väljatöötamises.

Ta tegutses ka suhtlusoskuste koolitaja, nõustaja ja psühhoterapeudina nii asutustes kui ka üksikklientide tellimusel. Suhtlusoskuste koolituseks töötas ta juba 1970ndatel välja videotagasisidega suhtlustreeningu meetodi, olles selle meetodi rajajaks Nõukogude Liidus. Tema algatusel kinnitati 2003. aasta lõpul suhtlustreeneri riiklik kutsestandard ja loodi Eesti Suhtlemistreenerite Ühing.

Alates 2000. aastast tegutses Henn Mikkin vabakutselise õppejõu ja konsultandina.

Kolleegid on esile tõstnud Henn Mikkini loovust ja tundlikkust ümbritsevate probleemide suhtes ning inimestega suhtlemisel ja eetilisust.

• Ann Seilenthal, Marge Vainre (toim). Henn Mikkin ja suhtlemistreeningu arengu lugu, Eesti Suhtlemistreenerite Ühing 2006. ISBN 9789949134390