Quick Facts
LibraBiography
Heini Rosilda Paas (sündinud 6. oktoobril 1918 Mõniste vallas) on eesti kunstiajaloolane.
Heini Paas on talupidaja tütar.
Ta õppis Mõniste algkoolis, Valga Ühisgümnaasiumis ja Tartu Ülikoolis filosoofia teaduskonnas, peaainena kunstiajalugu. Õppejõudud olid Sten Karling (lühikest aega), Armin Tuulse ja Voldemar Vaga. Lõpetas ülikooli kunstiajaloolasena 1945. aasta sügisel ja sai ajutise lõputunnistuse. Diplom vormistati ametlikult alles 1948. aastal, kui Moskvast saabusid diplomi jaoks vajalikud kaaned.
Aastal 1968 kaitses ta Voldemar Vaga juhendamisel kandidaadikraadi dissertatsiooniga skulptor Ferdi Sannamehe loomingust.
Töötas 1945. aasta aprillist kuni 1950. aasta oktoobrini koos Voldemar Vagaga ülikooli kunstiajaloo kateedris laborandina. Siis asus bibliograafina tööle Tallinna Keskraamatukogus, kus töötas kuni 1958. aastani, mil asus tööle Eesti Kunstimuuseumi skulptuurikogu hoidja kohale. Juhatas skulptuuriosakonda 1985. aasta oktoobrini.
1939. aasta alguses astus korporatsioon Indlasse. Astus 1968. aastal Eesti Kunstnike Liitu.
Teadustöö
Uurinud Eesti skulptuuri ajalugu, kirjutanud monograafiaid skulptoritest ja artikleid EKM-i ajaloost, koostanud skulptuurinäitusi, uurimuslikke näituskatalooge ja muuseumifondikatalooge. Üle 20 teadustrükise.
Teoseid
- Eesti NSV Riiklik Kunstimuuseum. // Eesti NSV muuseumid. Tallinn 1961
- Ferdi Sannamees 1895–1963. Tallinn: Kunst, 1974
- Eesti NSV Kunstimuuseumi ajaloost. Muuseumi rajamisest ja tegevusest 1919–1940. // Rkl KM-i kogude teatmik 1979. Tallinn 1980
- Jaan Koort 1883–1983. Tallinn 1983
- Herman Halliste 1900–1973. Tallinn: Kunst, 1985
- Juhan Raudsepp 100: 10. XVII 1896 – 15. XII 1984 [näitusekataloog]. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, 1996
- August Weizenberg 1837–1921. Tallinn: Kunst, 1999
- Amandus Adamson 1855–1929. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, 2006
Personaalia
- Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944. 3. köide. Lk 347
- EE 14. Lk 350
- Hilja Läti. "Paas, Heini". // Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn 1996. Lk 364–365