Friedrich Nineve
Quick Facts
Biography
Friedrich Nineve (30. august (18. august vkj) 1857 Vana-Võidu vald, Viljandimaa – 21. aprill 1929 Tartu) oli Eesti arhivaar.
Elulugu
Friedrich Nineve oli talupidaja poeg.
Nineve õppis Tartus vene eraalgkoolis, Rannu kihelkonnakoolis ja 1872–74 Peterburi kadetikorpuses. 1874. aastast töötas ta Venemaa Keisririigi Mereministeeriumi statistika osakonnas, oli Vene laevastiku ajaloo koostamise komisjoni liige. Aastast 1894 oli ta ajakirja Морской сборник toimetuse asjaajaja.
1898 määrati Nineve Mereministeeriumi keskarhiivi abijuhatajaks. Ta õppis 1898–1901 Keiserlikus Peterburi Arheoloogia Instituudis arhiivindust, omandades etnograafi-arhivisti kutse. Asutas koos insener J. Russwurmiga firma arhiivide ehitamiseks ning tehniliseks sisustamiseks. Tema kavandite järgi toimus Mereministeeriumi arhiivi ümberehitus, alustati Peterburi linnavalitsuse arhiivihoone ehitamist ning 1914 Moskvas Leforti lossis Venemaa Peastaabi arhiivi sisseseadmist. Nineve osales ka Riia linna ning Liivimaa kubermangu arhiivide rajamisel.
1917–20 oli ta Ajutise Valitsuse ning Pjatigorskis, Põhja-Kaukaasia varustusvalitsuse teenistuses.
16. maist 1920. aastal määrati ta Riigi Keskarhiivi abijuhataja k. t, täites ühtlasi ka Keskarhiivi juhataja ülesandeid. 1920. aastal tegutses Nineve Eesti valitsuse esindajana Moskvas nn reevakueerimiskomisjonis, osaledes eeskätt TÜ varade tagasitoomises. Naasnud Eestisse, asus ta 1921 korrastama TÜ arhiivi ning rajama Tartus Eesti Riigi Keskarhiivi, oli 1921–25 selle abijuhataja ja juhataja kohusetäitja.
Teadustöö
Friedrich Nineve avaldas teadustöid arhiivinduse, asutuste asjaajamise korra jms kohta. Venemaal oli ta sealse Sõjaväe Ajaloo Seltsi, Petrogradi Ajaloo Instituudi, Ajaloo Harrastajate Seltsi ning Eestis Akadeemilise Ajaloo Seltsi liige
Teoseid
- Краткая история С.Петербургских лоцманов к их 200-летнему юбилею. Санкт-Петербург, 1890
- Сооружение и оборудование архивов по системе археолога-архивиста Ф. А. Ниниве и инженера-технолога И. К. Русвурм. М, 1912
- Критический отзыв Ф. А. Ниниве по поводу реферата А. И. Лебедева «Делопроизводство в учреждениях как базис архивной работы». М, 1914: École des chartes Pariisis. Tartu, 1927
Kirjandus
- Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide
- Eesti biograafiline leksikon. Täiendusköide. Tartu, Tallinn, 1940, 219
- Fr. Nineve 70-aastane. // Päevaleht (1927) 30. VIII
- Eesti vanem arhiivitegelane surnud. // Päevaleht (1929) 1. V
- Övel, R., Liiv, O. Eesti riiklikust arhiivindusest. // Ajalooline Ajakiri (1930), 52–76
- Oks, M. Fr. Nineve Eesti Riigiarhiivi uue hoone projekteerijana. // Eesti Ajalooarhiivi päevad 16.–17. mai 1991. Tallinn, 1991, 24–27
- Isikuarhiiv: Eesti Ajalooarhiiv, f 1421; f 661, n 1, s 688
- Буслова Л.И. Их имена не должны быть забыты: архив и архивисты середины XIX - начала XX вв. // Елагинские чтения. Выпуск 4. Санкт-Петербург, 2009