Friedrich Immanuel Arvelius

Friedrich Immanuel Arvelius (23. august 1716 Viru-Nigula – 8. juuni 1780 Viru-Nigula) oli Eesti vaimulik.

Immatrikuleerus Jena ülikooli 3. septembril 1734, Halle ülikooli 9. augustil 1736. Kutsuti Viru-Nigula koguduse õpetajaks 15. juunil 1741, õpetajaks ordineeriti 28. oktoobril 1741. Sai Eestimaa konsistooriumi assessoriks 17. veebruaril 1770, 18. jaanuaril 1771 sai Alutaguse praostkonna praostiks.

Tema isa Martin Arvelius oli Viru-Nigula koguduse õpetaja aastatel 1712–1732, onu Johannes Matthias Arvelius oli Paide-, Harju-Madise- ja Harju-Risti koguduse õpetaja. Friedrich Immanueli vanem poeg Friedrich Gustav Arvelius oli kirjanik ja Tallinna gümnaasiumi professor, noorem poeg Martin Heinrich Arvelius oli jurist, luuletaja ja näitekirjanik, tema väimees Heinrich Andreas Erxleben oli Rõngu ja Kambja koguduse õpetaja.