Emil Johann Heinrich Bruhns

Emil Johann Heinrich Bruhns (13. veebruar/25. veebruar 1843 Narva – 11. oktoober 1928 Riisipere) oli Eesti vaimulik.

Bruhns õppis aastatel 1854–1861 Kuressaare gümnaasiumis. Tartu ülikooli usuteaduskonnas õppis ta aastatel 1862–1865. Oli seejärel koduõpetajaks Laimjalas. Sooritas aastal 1866 Tartus usuõpetuse ülemõpetaja eksami. Töötas aastani 1868 õpetajana Moskvas Kreimanni eragümnaasiumis. Ordineeriti 23. novembril/5. detsembril 1869 Tallinnas õpetajaks.

Oli 1868–1870 Eestimaa vikaarõpetaja. Oli aastatel 1871–1916 (kutsuti 30. novembril/12. detsembril 1870, introdutseeriti 31. jaanuaril/12. veebruaril 1871) Nissi Maarja koguduse õpetaja. Jäi aastal 1916 emerituuri.

Tema (ja eestlasest ehitusmeistri Willenthali) initsiatiivil ehitati uus ühelööviline Nissi kivikirik. Ta oli Eestimaa Sinodi väljaande Eesti rahva kalender toimetaja aastatel 1880–1885, samuti tegi ta kaastööd Ristirahva Pühapäeva Lehele ja Misjonilehele. Eestikeelses epistlite raamatus on ilmunud kaks tema jutlust.

Tema poeg Oskar Alexander Bruhns oli Järva-Peetri Püha Peetruse koguduse õpetaja. Tema äi Friedrich Wilhelm Anton Hasselblatt oli Karuse Margareeta koguduse õpetaja.