Elmar Kull

See artikkel on vaimulikust; samanimelise metsaülema kohta vaata artiklit Elmar Kull (metsaülem).

Elmar Kull (22. oktoober 1914 Viljandi – 4. jaanuar 2004) oli eesti luteri vaimulik ja Valgetähe kolmanda klassi teenetemärgi kavaler (2001).

Alghariduse omandas Elmar Saarepeedi algkoolis, hiljem jätkusid õpingud Viljandi Maakonna Gümnaasiumis ja Türi Majandusgümnaasiumis. Aastatel 1936–1940 õppis ta Tartu Ülikooli teoloogiateaduskonnas ja seejärel veel aasta TÜ õigusteaduskonnas. Ülikooliaastatel kuulus Elmar Kull korporatsiooni Fraternitas Tartuensis.

Teise maailmasõja ajal võitles reamehena Punaarmee Eesti laskurkorpuse417. üksiku sapööripataljoni koosseisus. Ta osales lahingus Velikije Luki all ning Eestis ja Lätis. Teda on autasustatud medaliga "Võidu eest Saksamaa üle".

15. detsembril 1946 pühitseti Kull Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus koguduse abiõpetajaks. Aastatel 1947–1949 täitis ta Jõhvi Mihkli koguduse õpetaja kohuseid ning hooldas ühtlasi Narva Aleksandri kogudust.

Aastal 1949 küüditati Elmar Kull Venemaale Sverdlovski oblasti Karinski rajooni vangilaagrisse, kust ta vabanes alles aastal 1956.

Pöördunud Eestisse tagasi, asus ta uuesti tööle Narva Aleksandri koguduse vaimulikuna. Sellel ametikohal töötas ta oma emeriteerumiseni 1992. aastal, olles paralleelselt 1976–1992 ka Illuka koguduse, 1973–1976 Lüganuse Ristija Johannese kogudus ja Kiviõli Peetri koguduse, 1977–1981 Iisaku koguduse ning 1978–1979 Petroskoi koguduse hooldajaks.

Aastal 2001 autasustati Elmar Kulli Valgetähe kolmanda klassi teenetemärgiga.

Ta suri 4. jaanuaril 2004 ja maeti Narva-Jõesuu kalmistule.

Elmar Kull abiellus 30. juunil 1956 Jõhvis Liilia Jänesega (1927–2004). Nende abielust sündisid tütred Tiina (1956) ja Kärt (1963).