Edgar Mattisen

Edgar Mattisen (11. juuni 1921 Luunja vald, Tartumaa – 10. september 2002) oli Eesti NSV ühiskonnategelane (ELKNÜ ideoloogiasekretär) ja Eesti ajaloolane.

Ta lõpetas 1940. aastal Tartu Tööstuskeskkooli ja kolis Juunipöörde ajal Tallinna.

Juulis 1940 astus ta ELKNÜ liikmeks ja oli Raudteede Peatehaste komsomoliorganisatsiooni asutajaid, hiljem Eesti Raudtee Tallinna poliitosakonna instruktor komsomolitöö alal.

Osales Teises maailmasõjas Eesti Laskurkorpuse ridades ning demobiliseerus 1944. aastal pataljoni komsomolisekretärina, 1944. aastal astus ÜK(b)P liikmeks.

Pärast sõda töötas ta ELKNÜ Keskkomitees osakonnajuhatajana ja sekretärina propaganda ja agitatsiooni alal.

1949. aastal lõpetas ta kiitusega NLKP KK juures asuva Kõrgema Parteikooli ning töötas seejärel pedagoogi ja parteitöötajana. Töö kõrvalt lõpetas aspirantuuri Herzeni-nimelises Leningradi Pedagoogilises Instituudis ja 1956. aastal NLKP Keskkomitee Ühiskonnateaduste Akadeemias.

Ta töötas alates 1962. aastast nn punaste ainete õppejõuna, muuhulgas oli ta Eesti Põllumajandusakadeemia NLKP ajaloo ja filosoofia kateedri juhataja, Eesti NSV Kõrg- ja Keskerihariduse Komitee Õppe-Metoodilise Töö Valitsuse juhataja ning TPI NLKP ajaloo kateedri juhataja. 1978. aastast töötas ta Tallinna Konservatooriumi ühiskonnateaduste kateedri juhatajana.

• "Tartu rahu". Eesti Raamat. Tallinn 1988. ISBN 545000009X. 528 lk
  • 2. trükk. Eesti Raamat. Tallinn 1989. ISBN 5450004540. 528 lk
• "Eesti-Vene piir". Ilo. Tallinn 1993. 200 lk

• 1970 – Nõukogude Eesti preemia
• Isamaasõja II järgu orden
• orden "Austuse märk"
• Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukiri