Nikolai Leisman

Nikolai Leisman (13. juuni 1902 Tallinn – 19. mai 1943 Sevurallag, Sverdlovski oblast) oli eesti õigeusu preester, kes hukkus vangilaagris ja kuulutati aastal 2012 uusmärtriks.

Ta õppis Riia vaimulikus koolis ja seminaris. Osales aastatel 1918–1919 vabatahtlikuna Eesti Vabadussõjas; pärast sõda astus Tallinna tehnikumi. Vaimuliku kutseeksami sooritas ta EAÕK Püha Sinodi juures aastal 1931. Pühitseti Tallinna Issanda Muutmise peakirikus metropoliit Aleksandri poolt 9. aprillil 1933 diakoniks ja 14. aprillil 1933 preestriks.

Ta oli aastatel 1933–1935 Kilingi Püha Nikolai koguduse preester. Aastatel 1935–1941 (kuni arreteerimiseni) oli ta Seli-Tõstamaa Püha Vassilius Suure koguduse ja Kastna Püha Arseniuse koguduse preester.

14. juunil 1941 arreteeriti ta NKVD poolt Seliste vallas Vihakse külas. Arreteerimisdokumendid olid ette valmistatud 11. juunil 1941 valesüüdistuste põhjal, mis olid pärit aprillikuust 1941. Arreteeriti ka abikaasa Marta ja poeg Jüri.

Aastal 2012 kanoniseeriti Isa Nikolai ja tema abikaasa Marta Leisman Konstantinoopoli Püha Sinodi poolt õigeusu märtriks ja pühakuks.

Tema isa oli köster-kooliõpetaja Aleksei Leisman, onu piiskop eesti õigeusu vaimulik, Petseri kloostri ülem ja Petseri ülempiiskop Nikolai (Leisman). Tema abikaasa oli Marta Leisman (neiuna Teder), neil oli poeg.