Leo Vahter

Leo Vahter (17. juuli 1908 Mäo – 12. mai 1986 Kose) oli eesti vaimulik.

Leo Vahter sündis Mäo vallamajas kooliõpetaja peres üheksanda lapsena. Alghariduse sai ta Sargvere algkoolis. Kuid kuna pere oli vahepeal Tartusse kolinud, jätkusid õpingud Tartus. Kuna elama asuti Tartu Peetri kiriku vastu ja talle meeldis käia õpetaja Arnold Lauri peetud lastejumalateenistustel. Samuti jätsid sügava mulje jätsid ka praost Gustav Rutopõllu usuõpetuse tunnid Treffneri gümnaasiumis. Hugo Treffneri Gümnaasiumi reaalharu lõpetas Vahter aastal 1929. Rutopõld oskas keerulisi küsimusi selgelt, lihtsalt ja elulähedaselt seletada. Ent pärast sõjaväeteenistust Kuperjanovi pataljonis astus Vahter Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonda. Kuid huvist usuliste küsimuste vastu käis ta kuulamas usuteaduskonna loenguid Ja varsti läks ta üle usuteaduskonda. Stuudiumi lõpetas ta aastal 1936. Prooviaastal oli ta Torma Maarja koguduses õpetaja Aleksander Kuusiku ja Paide Püha Risti koguduses praost Gerhard Pärli juures. 19. detsembril 1937 ordineeriti Vahter Tallinna Toomkirikus õpetajaks.

Aastatel 1937–1938 oli ta Järva-Peetri Püha Peetruse koguduse õpetaja Christoph Beermanni isiklikuks adjunktiks, aastatel 1938–1939 aga Järva praostkonna vikaarõpetajaks. Aastatel 1940–1946 teenis ta õpetajana Järva-Jaani Ristija Johannese kogudust (valimisel 28. jaanuaril 1940 sai ta poolt 944 ja vastu 36 häält, vastaskandidaat Elmar Pergelbaum poolt 35 ja vastu üle 900 hääle, vastaskandidaat Karl Koppel poolt ? ja vastu ? häält). Aastal 1946 vabastas konsistoorium ta kiriku teenistusest seoses arreteerimisega. Kuid aastal 1954 sai tast Kose Püha Nikolause koguduse õpetaja ja kaks aastat hiljem, aastal 1956 sai tast veel Tuhala Kaarli koguduse hooldajaõpetaja. Neid kahte kogudust teenis ta surmani 1. jaanuaril 1986.