Johannes Kant

Johannes Kant (20. november 1904 Narva – 28. august 1984 Stockholm) oli Eesti ohvitser, laskesportlane, eestluse edendaja Rootsis.

Lõpetas 29. augustil 1927 Sõjakooli ning määrati teenima 2. Soomusrongi Rügementi. 1. oktoobrist 1928 viidi üle Lennuväerügementi ning asus õppima Lennukoolis. Lõpetas Lennukooli 1930. aastal ning kinnitati sõjaväelenduri kutses. Määrati teenima Üksikusse Lennuväedivisjoni nr 3. 1933 oli leitnant Kant Üksiku Lennuväedivisjoni nr. 3 adjutant, 1934. aastast sama divisjoni salga nr 1 ülem. 1. aprillil 1938 viidi kapten Johannes Kant ÜLD nr 3 I salga ülema kohalt Lennukooli adjutandiks. Eesmärgiks seati ka tema ettevalmistamine (tagavara)lennuinstruktoriks. 1938. aastal lõpetas pimelennu kursused.

Tegeles Tallinna Lennuväeohvitseride Laskespordiklubis laskespordiga. 1937. aasta laskespordi maailmameistrivõistlustel Helsingis võitis ta kuld- ja pronksmedali. Eesti meistrivõistlustel võitis ta individuaalarvestuses kulla ja meeskondlikus arvestuses hõbeda.

Eesti lennuväe likvideerimisel määrati Johannes Kant teenima 22. territoriaalkorpuse eskadrilli. Sõja puhkedes otsustas koos teiste eskadrilli lenduritega mitte lasta end Venemaale evakueerida, oli 27. juunil 1941 Jägala laagrist jalgsi lahkunud lendurite grupis. Osales koos metsavendadega Eesti vabastamises punavägedest (oli 1. kompaniiülemaks major Hans Hirvelaane pataljonis). Ta oli Rapla omakaitse ülem kuni lahkumiseni Eestist 1944. aastal, mil läks Saksamaale ja sealt 1947 Rootsi, kus taasühines oma perekonnaga.

Kuni surmani 1984. aastal oli Kant aktiivne eestluse hoidja ja kultuurielu edendaja Rootsis. Tema hüüdnimi oli Laulev lendur.

• Nooremleitnant - 1927
• Leitnant - 1930
• Kapten - 1936