Jaan Sihver

Jaan Sihver, Eesti Kütipolkude Revolutsioonilise Sõjanõukogu esimees

Jaan Sihver (30. aprill 1879 Vana-Tänassilma vald, Viljandimaa – 28. november 1918 Narva lähedal) oli eesti poliitik (kommunist) Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liige ja Punaarmee sõjaväelane.

Jaan Sihver sündis 1879. aastal Viljandimaa Vana-Tänassilma vallas ja kolis Mõisakülla, kus abiellus Mõisakülast pärit Helene Kollistiga. 13. oktoobril (vkj 29. septembril) 1905 asutas Jaan Sihver, omaaegne aktiivne ühiskonna-, kultuuri- ja haridustegelane, Mõisakülas oma naise, Helene Kollisti isa majas Mõisaküla esimese kooli, 2-klassilise erakooli. Jaan Sihver oli tol ajal Mõisakülas aktiivne seltsielu edendaja: ta lõi aktiivselt kaasa kohaliku puhkpilliorkestri tegevuses, asutas tehasetöölistele sauna. Jaan Sihver seisis hea ka selle eest, et Mõisakülal oleks oma raamatukogu ja arstipunkt.

Jaan Sihver osales 1905. aasta revolutsioonisündmustes Eestis ning vahistati detsembris 1905 ja mõisteti 15 aastaks sunnitööle. VSDTP liige 1905. aastast. Vabanes pärast 1917. aasta Veebruarirevolutsiooni ning töötas Moskva Tööliste Saadikute Nõukogus – maapiirkondade osakonna instruktorina.

Jaan Sihveril ei ole seost Mõisaküla Raudteetehase saunaga. Saun ehitati Raudteetehase kompleksis. 20. saj alguses ehitatud avalik saun. Kui arvestada, et Mõisaküla Raudteetehase saun on pidevalt tegutsenud, võib Mõisaküla sauna puhul olla tegemist Eesti ühe vanema jätkuvalt tegutseva avaliku saunaga. https://register.muinas.ee/file/architecture/1741.pdf Jaan Sihveril ei ole seost raamatukogu olemisega Mõisakülas. Tuginedes Kaljo–Olev Veskimäe Eesti raamatukogunduse ajaloo bibliograafia kuni 1917. 2. osale, on teada, et Liivimaa kuberner andis Pärnu Eesti Kooli Seltsi Mõisaküla Haruseltsi raamatukogu asutamiseks loa 1910. aasta oktoobris (Livljandskim 1910 4. okt., c. 656, nr. 16). (Veskimägi 1985, lk 59). Lähtudes senistest andmetest on tegu esimese rahvaraamatukoguga Mõisakülas. http://be.convdocs.org/docs/index-111242.html?page=15 Jaan Sihveri seos Mõisakülas arstipunkti olemisega ei ole ühegi algdokumendiga tõendatud, mistõttu on arstipunktiga seotud väide väär!

1917. aasta juulist tegutses Jaan Sihver Eestis Tallinnas Eesti Ajutise Maanõukogu liikmena, kus oli ka kommunistliku ajalehe Tööline ja Maatamees toimetuste liige; Eestimaa Maatameeste Keskbüroo liige ja Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu bolševike fraktsiooni esimees.

1917. aasta juulist oli J. Sihver ka VSDT(b)P Eesti sektsioonide konverentsi saadik ja valiti VSDT(b)P Eesti sektsioonide Keskkomitee liikmeks.

Kaksikvõimu ajal Eestis 1917. aastal, oli ta 1917. aasta detsembrist Viljandi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu TK esimees.

Pärast Eesti okupeerimist Saksa vägede poolt 1918. aastal taandus J. Sihver koos nõukogude vägede ja võimuorganitega Venemaale.

1918. aasta suvest kuulus VK(b)P Eesti Osakondade Keskkomiteesse ning J. Sihver kuulus ka 1918. aasta septembris Moskvas VK(b)P Keskkomitee juures moodustatud Okupeeritud Alade (Valgevene, Leedu, Läti, Poola, Eesti ja Soome) Keskkomiteesse Eesti organisatsioonide esindajana.

1918. aasta sügisel kuulus J. Sihver Eestimaa Ajutise Revolutsioonikomitee, mis valmistas ette Eestimaa vallutamist Nõukogude Punaarmee poolt ja Punaarmee eesti väeosade – Eesti Punaarmee ja 2. Viljandi kommunistliku polgu organisaator, Eesti Kütipolkude Revolutsioonilise Sõjanõukogu esimees.

Pärast Saksamaal 1918. aasta novembris toimunud Novembrirevolutsiooni alanud Saksa keisririigi vägede taandumist ja Nõukogude Venemaa poolt Brest-Litovski rahuleping ühepoolset tühistamist alustasid Punaarmee üksused 28. novembril 1918 pealetungi Eesti vallutamiseks. Narva vallutamise katsel Nõukogude Venemaa Punaarmee ja Eesti kommunistlike polkude poolt hukkus Jaan Sihver Narva lahingus.

 Pikemalt artiklis Narva lahing (1918)

 Pikemalt artiklis Eesti Töörahva Kommuun

Jaan Sihver oli abielus Helene Sihveriga (1880–1967), abielust sündis kaks poega, vanem poeg Viktor (1905–1967) oli sõjaväelane, ta viibis ka stalinlikus vangilaagris.

• Tallinnas nimetati Veerenni asumis olev Vana-Lõuna tänav Jaan Sihveri tänavaks.
• Mõisaküla linnas nimetati Kesk tänav Jaan Sihveri tänavaks .
• Viljandisse paigaldati 1979. aastal mälestusmärk Jaan Sihverile.
• Narva lähedal mälestusmemoriaal Jaan Sihveri hukkumiskohal