Eduard Tamm

Eduard Tamm(16. mai 1879 Narva – 18. mai 1941 Võru) oli eesti helilooja, kes pani aluse Eesti algupärasele puhkpillimuusikale.

Eduard Tamm sündis Narvas kingsepa peres. Õppis Narva algkoolis ning oli Narva muusikakoolis viiuli ja korneti eriala õpilane. Kümneaastaselt läks Petseri polgu puhkpilliorkestrisse kantonistiks.

Aastal 1904 astus Peterburi konservatooriumi õppima metsasarve. Üks tema õpetajatest oli Jaan Tamm. Konservatooriumi lõpetas kuldmedaliga. Pärast seda töötas ta metsasarvemängijana Peterburi mainekamas keiserliku õukonna orkestris. Lisaks oli ta mitmete orkestrite dirigent.

Pärast Eesti iseseisvumist 1918. aastal naasis koos perega Tallinna ning asus tööle Estonia teatris orkestrandina. Aastal 1923 siirdus Võrru "Kandle seltsi" muusikalist tegevust juhtima. Sama aasta sügisest sai puhkpilliorkestri dirigendi ametikoha sõjaväe 7. jalaväerügemendis (hilisema nimetusega Võru Petseri garnisoni orkester).

1934. aastal asutas Võrus Sümfoonilise Muusika Seltsi ja selle juurde 40–50 mängijaga sümfooniaorkestri. Võru “Kandle” seltsi juures tegutseva teatritrupiga tõi lavale mitmeid operetižanri tippteosed, nagu "Silva", "Montmartre'i kannike", "Havai lill", "Orfeus põrgus", "Sügismanöövrid", "Mariza", "Bajadeer" jt. Kokku lavastati ajavahemikul 1927–1940 Kandles 21 operetti.

Kolmekümnendate aastate lõpul oli Eduard Tamm Võru populaarseim isik, mitmete organisatsioonide juhatuse liige ja auliige.

1938. aastal sai ta kindralite Johan Laidoneri ja Paul Lille allkirjadega dokumendid, kus teatati riigivanem Konstantin Pätsi 24. veebruari käskkirjast nr 43, mille alusel autasustati Eduard Tamme kui Võru Petseri garnisoni orkestri juhti Kotkaristi V klassi teenetemärgiga.

Lisaks kohaliku muusikaelu edendamisele tegutses heliloojana.

Eduard Tamm suri 18. mail 1941 Võrus ja on maetud Tallinna Metsakalmistule.

Eduard Tamme tuntumateks teosteks on "Pidulik Eesti marss", "Eesti rapsoodia" ning alates 1933. aasta üldlaulupeost tihti pasunakooride repertuaari kuulunud avamäng "Kalev ja Linda".

Tamm kirjutas ka rohkelt marsse (näiteks "3. jalaväerügemendi tarvitusmarss", "7. jalaväerügemendi tervitusmarss", "8. jalaväepataljoni tervitusmarss", "Minu tervitus Sakala partisanidele", "Kindral Jonson", "Kindral Jaan Kruus", "Kommersant", "Kindluse vallutamine", "Tsäpino", "Tere, Paide!", "Vorobi"). Tema loodud "Sivershausi" peetakse Eesti esimeseks marsiks (juhatas sisse 2009. aasta üldlaulupeo teise päeva).

Eduard Tamme repertuaaris oli ka lüürilisemaid lugusid nagu "Unenägu raudteerongis", mis oli kui meenutus helilooja Peterburi aastatest, mil pidi tihti sõitma Peterhofi ja Peterburi vahet või galopp "Lõbusad vastlad Peterburis".

1934. aastal kirjutas ta Võru linna 150. aasta juubeliks orkestriteose "Juubeli Võru 150".