August Balder

August Balder VR II/3 (25. oktoober 1891 Ridaküla lähedal Puusepa talus Kadrina kihelkonna Undla vallas Virumaal – 26. september 1973 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane ja Kaitseliidu Peastaabi ülem (kolonel).

August Balder õppis Vanamõisa vallakoolis, Rakvere linnakoolis ja seejärel Nikolai (Gustav Adolfi) gümnaasiumis Tallinnas.

Esimese maailmasõja ajal lõpetas Petrogradi 2. lipnikekooli 1915. aastal ja olirooduülemana rindel, sai haavata.

Eestis sai kapten August Balder 11. novembrist 1918 Kadrina (Undla ja Vohnja valla) kaitseliidu pealikuks ja oli ka Kadrina komandandiks. 1918. aasta lõpus Eesti vägede taganemislahingute ajal osales ta koos Nikolai Reegi 5. Jalaväepolguga ja Kadrina kaitseliitlastega Rägavere lahingus.

Vabadussõjas teenis 1. Jalaväepolgus ja kuulus ka 1919. aasta veebruaris vene sõjaväemäärustike eesti keelde tõlkimise komisjoni, mille eesistuja oli kapten Voldemar Koch ja liikmed: leitnant J. Mühlbach, leitnant H. Tuksam ja alamkapten H. Rossländer. 1919. aasta detsembris osales Viru rindel 1. Jalaväepolgu 5. roodu rooduülemana Narva kaitselahingutes.Teenistuse eest Vabadussõjas vääristati A. Balderit Vabadusristi II liigi 3. järgu ordeniga

1. oktoobril 1925 asusmajor August Balder õppima Kõrgemas Sõjakoolis. Tema lõputöö teema oli "Kaitseliidu ülesanded ja tähtsus riigikaitse seisukohalt".

1927. aastast alates oli Balder Kaitseliidu teenistuses, sealhulgas aastail 1928–1939 oli Kaitseliidu Peastaabi õppe- ja spordiosakonna pealik. Selle kõrvalt oli ta aastail 1934-1939 Tallinna maleva Põhja malevkonna pealik ja korduvalt ka Kaitseliidu ülema ja Kaitseliidu Peastaabi ülema kohusetäitja.

In november 1931 visiting in Lodz (Poland).

1937. aastal ülendati August Balder koloneliks. Ta on avaldanud arvukalt artikleid ajakirjades Kaitse Kodu! ja Sõdur ning koostanud mitmeid Kaitseliidu väljaõppealaseid trükiseid, muu hulgas raamatu "Pealik lahingus" ja kaasautorina näiteks ka "Merekaitseliitlase käsiraamatu".

Aastail 1939–1940 oli 1. Diviisi staabiülem, veebruarist juunini 1940 aga Kaitseliidu Peastaabi ülem.

Esimese Nõukogude okupatsiooni ajal arreteeriti Balder 1940. aasta juulis. Nõukogude võim mõistis talle kaheksa aastat vabaduskaotust, mille järel ta vabanes vangistusest. Aastail 1961–1968 töötas Balder Eesti Põllumajandusprojektis maamõõtjana. Järgnevalt elas pensionärina Tallinnas, kus ta ka suri 26. septembril 1973.

August Balder on maetud Kadrina kalmistule.

• Vabadusristi II liigi 3. järk (11. juuni 1920)
• Kotkaristi teenetemärgi III klass (22. veebruar 1934)
• Valgetähe teenetemärgi III klass (24. veebruar 1938)