Wilhelm Gottfried Eisenschmidt

Wilhelm Gottfried Eisenschmidt (17. detsember 1839 Pühajärve – 25. märts 1922 Tartu) oli vaimulik ja Eesti rahvusliku ärkamisaja tegelane.

Õppis aastatel 1850–1852 Laalandi koolis ja aastatel 1853–1861 Tartus gümnaasiumis. Aastatel 1861–1862 oli koduõpetajaks Varudi mõisas. Tartu Ülikooli usuteaduskonnas õppis aastatel 1863–1867. Oli aastatel 1867–1868 koduõpetajaks Kanepis pastor Georg von Holsti juures. Prooviaastal oli ta aastal 1869 Kanepi Jaani koguduses Georg von Holsti juures. Ordineeriti õpetajaks 3. mail 1870.

Oli aastatel 1870–1922 Tartu Peetri koguduse esimene õpetaja. On olnud ajavahemikus 1885–1893 ametist kõrvaldatud segausulistes abieludes laste ristimise pärast.

Võttis osa Eesti üliõpilaste esimestest koondamispüüetest, oli Eesti Üliõpilaste Seltsi asutajaliige, kuulus Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi. Ta oli valitud nii Aleksandrikooli peakomiteesse kui Eesti Kirjameeste Seltsi juhatusse (täites neis kas kassapidaja või kirjatoimetaja ameteid). Aastal 1881 astus ta koos Jakob Hurdaga välja Eesti Kirjameeste Seltsist, aastal 1883 tõrjuti ta ka eemale Aleksandrikooli asjade ajamisest. Seejärel tõmbus ta rahvuslikust tegevusest tagasi, keskendudes vaid vaimuliku tööle.

Tema poeg Johannes Otto Eisenschmidt oli Kodavere- ja Paide Saksa Püha Risti koguduse õpetaja.

Tema onupoja poeg Aleksander Eisenschmidt oli eesti põllumajandusteadlane.

Tema onupoja poja-poja-poeg Jaan Einasto on eesti astrofüüsik ja akadeemik.

• Palwekiri ristiusu wendadele ja õdedele ligidal ja kaugemal: [Peetri kiriku ehtamise toetamiseks] / [W. Eisenschmidt]. Tartu: 1883
• Tartu Peetri koguduse ajalugu: 1868-1884-1909/ Kiriku pühitsemise 25-aasta mälestuse päevaks kirja pannud W. Eisenschmidt. Tartu: 1909