Voldemar Eller

Voldemar Eller (14. mai 1906 Palivere – 28. mai 2004 Tallinn) oli eesti kunstnik, kunstiteadlane ja ajakirjanik.

Perekond kolis Voldemari sünnipaigast Paliverest Soonistesse, kus isa töötas urjadnikuna. 10-aastane Voldemar saadeti Tallinna tädi Marie hoole alla. Ta õppis Prohhorovi vene algkoolis, hiljem venekeelses Tallinna Aleksandri Gümnaasiumis. Seal nõuti, et ka kirjad vanematele oleksid venekeelsed. 1917. aastal kolisid vanemad Viljandisse. 1918. aastal astus poiss Viljandi Eesti Haridusseltsi Reaalgümnaasiumi (hiljem Viljandi Maakonna Reaalgümnaasium). Politseinikust isa suri Viljandis 1920 ja ema kolis kahe lapsega Tallinna. Seal astus Voldemar 1921 Tallinna II Reaalkooli (hiljem Tallinna Tehnikagümnaasium) ning lõpetas selle 1926.

1922. aastal asus Voldemar Eller õppima ka Ants Laikmaa ateljeekoolis ning õppis seal neli aastat kuni keskkooli lõpetamiseni. 1926. aastal astus ta Tartu Ülikooli arstiteaduskonda. Hiljem läks ta üle filosoofiateaduskonda keeli, kirjandust ja kunstiajalugu õppima. Pärast seda õppis ta ka õigusteadust. Vahepeal oli ta sõjaväeteenistuses. Ta teenis pioneerpataljoni "G" kompaniis. 22. detsembril 1927 ülendati ta noorem-allohvitseriks. 1928. aastal reimmatrikuleeriti ta Tartu Ülikooli. Et aidata ema ja nooremat venda, töötas ta samal ajal ühes Narva maantee äris kaubapakkijana. Alates 1928. aastast laulis ta Akadeemilises Meeskooris ja kuulus üliõpilasseltsi Veljesto. Ta on olnud ka selle esimees. Samuti kuulus ta Tartu Keeleuuendus-Yhingusse, kus ta tegutses laekurina.

Ülikoolis õppis Eller 1938. aastani. Samal ajal õppis ta Riigi Kunsttööstuskoolis Voldemar Melliku juhendamisel skulptuuri. Aastatel 1936–1937 tegutses Voldemar Eller Rakenduskunstnike Ühingu asjaajajana. Ta oli ajakirja Nädal Pildis tehniline toimetaja ja ajakirja Majaomanik asutaja ja tegevtoimetaja. 1939. aastal käis Voldemar Eller koos oma tulevase abikaasa, kunstnik Valli Elleriga Pariisis, kus nad tutvusid ka muuhulgas kunstnik Eduard Viiraltiga.

8. mail 1942 abiellus Voldemar Eller Valli Talvikuga ning jõululaupäeval sündis neil poeg Arvo Eller.

Voldemar Eller töötas 1941 ajakirja Nõukogude Kultuur kunstilise toimetajana ja kaastöölisena ENSV Riiklikus Kirjastuskeskuses. 1944–1947 oli kujundaja Kunstnike Liidus, 1947–1948 Kunstifondi näituste sektori juhataja ning 1947–1949 Eesti Kunstimuuseumi vanemteadur. Aastatel 1950–1955 oli ta Tallinna Linnamuuseumi direktor, hiljem ligi kümme aastat Arhiivide Valitsuse vanemteadur ning kino-, foto- ja fonoosakonna juhataja. Neil juhtivatel kohtadel töötas ta NLKP-sse kuulumata. Muuseumis töötamise ajal tulid kord julgeolekutöötajad aru pärima märtsipommitamise kohta tehtud fotode kohta, mis Eller oli muuseumile ostnud. Eller tõlgendas nende fotode aineks sakslaste paanika Punaarmee rünnaku puhul, ja sellega jäädi rahule. Voldemar Eller osales Tallinnas Maneeži tänavas asuva arhiivihoone projekteerimises. Põhiliselt projekteeris ta kino-, foto- ja restaureerimisruumid koos aparaatide paigutusega.

1965–1969 oli Eller Kunstifondi vanem kunstiteadlane, rändnäituste direktor ja lektor. Ta avaldas raamatu nahakunstnik Valter Jõestest, ning hulgaliselt artikleid, ülevaateid ning esseid peamiselt kunstiküsimustes. Esines raadioloengutega kunstist ning intervjueeris kunstnikke raadiosaadete tarbeks. Oli lektor Kultuuriülikoolis.

Pärast Valli Elleri surma asus Voldemar Eller abikaasa käsikirjade alusel koostama keraamika tehnoloogia õpikut. Kirjastus sõlmis lepingu raamatu avaldamiseks ja maksis honorari, kuid raamat jäi ilmumata. Voldemar Eller aitas ka koostada Valli Ellerile pühendatud näitust, mida eksponeeriti 2000–2001 Kristjan Raua majamuuseumis.

1992. aastal astus Voldemar Eller Johannes Aaviku Seltsi. Ta oli seltsi vanim liige.

Voldemar Eller suri 28. mail 2004 ja maeti 1. juunil Tallinna Metsakalmistule.

Voldemar Eller tegeles pidevalt vabal ajal kunstiga: joonistas, maalis, tegi akvarelle, monotüüpiat ja estampgraafikat. Osales näitustel Tallinnas kohvikutes, Kunstihoones, Pärnu maantee kirjastuste majas ja mujal.

Oli ka Isikunäitusi (esimene 1966), sealhulgas Tallinnas 1996, Võsul ja Pühajärvel. 25. märtsist 13. aprillini 2002 oli Voldemar Elleril isikunäitus G-galeriis. Näitusel oli väljas ka vastvalminud lillemaal. Voldemar Eller müüs Kunstifondi kaudu mitusada tööd.

Ta juhendas ka noori, viimati 2003. aasta suvel üht noorterühma maastiku maalimisel.

Aastal 1944–1947 ja alates 1990. aastast oli Voldemar Eller Kunstnike Liidu liige. Elu lõpus oli ta selle organisatsiooni vanim liige.

Eesti Kunstnike Liidu nekroloog ütleb, et Voldemar Elleri maastikud on heledates toonides, valgusküllased ja harmoonilise elutunnetusega.

• Valter Jõeste, Tallinn: 1971.

Voldemar Eller oli alates 1942. aastast abielus keraamik Valli Elleriga. Nad tutvusid Rakenduskunstnike Ühingus töötades. Abielu kestis Valli Elleri surmani 7. veebruaril 1963.

• Kaupo Deemant. V. Elleri mälestuskatkeid Tallinna Linnamuuseumi 1950.–1954. aasta tegevusest. – Tallinna Linnamuuseumi aastaraamat: 2000/2002, Tallinn: 2002, lk 172–177.
• Helgi Vihma. Aaviku Seltsi eakaim liige kunstnik Voldemar Eller. – Artikleid ja arhivaale. III, Tallinn: Johannes Aaviku Selts 2004, lk 181–183. (Artikli tekst pdf-failis)