Villem Normann

Villem Normann (sünnijärgne nimi Wilhelm Normann) (1812–1906) oli eesti haridustegelane ja Simuna kihelkonnakooli juhataja ning tõlkija.

Villem Normann sündis Põlula mõisavalitseja Jakob Normanni pojana. Ta õppis Rakvere alg- ja kreiskoolis, mille lõpetamise järel töötas isa juures. 20-aastase noormehena asus ta Simuna kihelkonda kogudusseSimuna Siimona ja Juuda kiriku köstriks.1832. aastal asutas ta oma majas väikese kooli, mille 1835. aastal muutis Simuna kihelkonnakooliks, mis töötas pidevalt 52 aastat ja milles ta kösterkooliõpetaja ametit pidas ühtejärge 60 aastat.

Lisaks õpetajatööle, koostas V. Normann ka kooliraamatuid ning tegeles ka tõlkimisega, ta tõlkis üle 30 vaimuliku raamatu, peamiselt tõlkeid saksa keelest. V. Normann asutas Simunas ka segakoori ja meeskoori (1882).

Villem Normann suri Simunas ja maeti Simuna kirikuaeda.

• “Uus Vennekele õppimise- raamat. Essimeseks õppimiseks iseärranis lastele ja kõikidele neile, kes Vennekeelt sovivad õppida räkima, luggema ja kirjutama”. Tartu, 1873, 72 lk.
• “Veike arvamise ramat. Valla kolide heaks väljaantud. Essimenne jaggo.” Tartu 1873, 47 lk.
• “Veike arvamise raamat. Valla koolide heaks iseäranis neile valmistatud, kes vast hakavad rehkendamist õpima. Esimene jägu.” Tartu 1882, 27 lk.
• “Õppetus koli-piddamisest ning laste kasvatamisest iseärranis koolmeistrite ja lastevanemate heaks, õppetuseks ning juhhatamiseks väljaantud.” Tartu 1873, 126 lk.

Villem Normanni vend oli orelimeister Gustav Normann (1821–1893).