Quick Facts
Biography
Viktor Konstantin Oxford, ka Oksvort ja Oksvord (18. september vkj/1. oktoober ukj 1893 Rapla – 15. veebruar 1984 Tallinn) oli Eesti graafik, näitleja ja helilooja.
Koolihariduse sai Oxford Tallinna linnakoolis (samas koolis olid omal ajal õppinud Edard Vilde ja Eduard Bornhöhe), pärast linnakooli lõpetamist jätkas ta enesetäiendamist Prantsusmaal. Tööle hakkas ta kooli järel varakult Tallinna suurtehastes Dvigatel, Franz Krull ja Volta. Alguses töötas ta tabelipidajana, hiljem jätkas ta joonestaja ja konstruktorina. Kui 1917 aastal evakueeriti suurtehased Venemaale, siis ka Oxford suundus Venemaale, kus oli mõni aeg Jaroslavi kubermangus vedurijuht ja jõudis teenida ka Punaarmees – Läti punaküttide soomusrongil. 1921. aastal naasis ta Eestisse tagasi ja töötas Tallinna Arsenalis, Ellamaa elektrijaama ehitusel, Kawe kommivabrikus reklaamikunstnikuna ja veel mitmes trükikojas. Oxford pidas elu jooksul õige mitut ametit, olles muu hulgas karikaturist, tema karikatuure avaldati ajalehtedes Tallinna Elu, Kodu ja Meie Mats ja luuletõlkija prantsuse, saksa ja vene keelest, ning omas laatadel rändkino.
Ta oli andekas muusik ning mängis mitmeid pille, samas 1930. aastatel teenis raha mängides klaverit Tallinna ja Nõmme kinodes. Lisaks isetegevuslik teatritegemine – ta oli valitud Nõmme teatriseltsi "Lämmeküne" juhatusse.
Pärast Esimest maailmasõda 1930. aastal asutas ta Nõmmel omanimelise trükikoja Oxforditrükk (nootidel seisis "Oxforditrükk Nõmmel"), mille trükimasina ehitas Oxford ise. Trükikojas lasi oma noote trükkida enamik Eesti heliloojaid ja heliloominguga seotud ettevõtteid, sealhulgas o/ü Esto-Muusika. II maailmasõja ajal tegutses ta keemikuna, valmistades kvaliteetseid riidevärve ning tualettseepi SILVA. Pärast sõda proovis destilleerida puskarist puhast piiritust, kuid sai selle tegevusega süüdistuse salaviinaajamises ja ta pandi 6 aastaks (1949–1953) vangi Harku vangilaagrisse. Seal õppis ta selgeks projekteerimise ning valmistas ohvitseride peredele kuure ja majakesi. Tänu sellele sai ta hiljem elamisloa Tallinnasse, kui ta Stalini surma tõttu varem vanglast vabastati.
Oxford oli fotograaf Kalju Suure ristiisa.
Oxford on maetud Rahumäe kalmistule. Et Kaitseväe Vahipataljon on valinud Oxfordi laulu "Jää vabaks, Eesti meri" oma tunnuslauluks, on pataljon võtnud endale aukohuseks Oxfordi haua korrashoidmise, ning pataljoni kaitseväelased mälestavad laulu autorit igal aastal. Kalju Suure algatatud korjanduse tulemusel ja kaitseväelaste annetuste eest paigaldas Vahipataljon 1. oktoobril 2004 Oxfordi viimsele puhkepaigale hauakivi.
Looming
Oxford kirjutas 1930. aastal sõdurilaulu "Jää vabaks, Eesti meri", millel on kolm salmi ja kolm korduvat refrääni. Enne Teist maailmasõda kandis see ka pealkirju "Orjalaul" ja "Vabadusehümn". Laulusõnade algvariant esines juba poeemis "Terasori", mis oli kirjutatud 1916. aastal. Pärast avaldamist sai laul Kaitseväes väga kiiresti populaarseks.
1943. aastal avaldas Oxford Jaan Jäneda pseudonüümi all "3 marsilaulu", millest esimene oli "Jää vabaks!". Eesti okupeerimise ajal lauldi loo refrääni muudetud kujul sõnadega "Saa vabaks, Eesti meri..."
Otseselt ei olnud laul ka Nõukogude ajal keelatud, see mängis Kaljo Kiisa filmis "Me olime kaheksateistkümneaastased" keskset rolli (linateos sai Nõukogude Liidu filmiarvustajatelt siiski teravat kriitikat).
1990. aastatel oli laulu puhkpillimotiiv Raadio Vaba Euroopa – Vabadusraadio eestikeelsete saadete avasignaaliks.
Tänapäeval on see Vahipataljoni lipulaul ja üks Eesti tuntumaid marsilaule.