Valter Eenmaa

Valter-Aleksander Eenmaa (kuni 8. juunini 1936 Einmann; 24. jaanuar 1898 Riia – 20. juuli 1948 Tallinn) oli eesti poksija.

Ta lõpetas 1914. aastal Tallinnas kaubanduskooli.

Ta alustas poksiga tegelemist 1920. aastalTallinna "Spordis", kus tema treener oli Arkadi Harlampijev.

Ta kuulus Spordi meeskonda selle esimesel avalikul võistlusel, kohtumisel 1. oktoobril 1921 Helsingi Poksiklubiga (see oli ka helsinglaste esimene avalik võistlus üldse). Ta võitis kergekaalus (kuni 135 naela ehk 61,2 kg) oma kohtumise Helsingi klubi esindajaga. Ta võitis 1922. aastal Helsingis peetud rahvusvahelisel võistlusel (selle võistluse täpne nimetus on teadmata) ainsa eestlasena esikoha kergekaalus (kuni 135 naela ehk 61,2 kg).

Ta oli 1925. aastal Eesti meister kergekeskkaalus (kuni 147 naela ehk 66,7 kg).

Ta oli Tallinna Poksiklubi üks asutajaid ja selle esimene esimees. Ta tegutses hiljem ka poksikohtunikuna.

Eenmaa võttis osa Vabadussõjast soomusrongil "Kapten Irv".

Ta töötas hiljem Tolliametis raamatupidajana. Ta osales II maailmasõjas Saksa sõjaväes.

Ta arreteeriti Nõukogude võimu poolt 21. aprillil 1948. Eenmaa suri veel kohtu või erinõupidamise otsuseni jõudmata, tema surma- ja matuseolusid ei ole teada.

• Spordibiograafiline leksikon. Tallinna Kirjastuse Kooperatiiv. Tallinn 1937.
• Rein Pajur. "Poksi lugu". Tallinn 2009. Lk 366