Uno Sibul

Uno Sibul (22. juuli 1927 Tarvastu, Viljandimaa – 1. mai 1997) oli eesti arst (kirurg) ja arstiteadlane.

Tema lapsepõlv möödus Haapsalus. 1944. aastal mobiliseeriti Saksa lennuväe abiteenistusse, peale sõja lõppu viibis Grodno sõjavangide laagris.

1946. aastal lõpetas Tallinna 2. Keskkooli. Õppis 1946–1952 Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonnas.

Aastatel 1952–1964 töötas Tõnismäe Haiglas kirurgina, 1958–1964 kirurgia osakonna juhataja. Aastatel 1964–1989 Tallinna peakirurg. 1965. aastast töötas Pelgulinna Haiglas, hiljem Kiirabihaiglas.

1966. aastal kaitses meditsiinikandidaadi kraadi väitekirjaga "Mao arteriaalse verevarustuse tähtsusest ulatuslike maoresektsioonide korral". 1972. aastal kaitses meditsiinidoktori kaardi väitekirjaga "Mõningad spetsiaalsed operatsiooniaegsed diagnoosimismeetodid ja nende tähtsus elundit säästvate operatsioonide väljatöötamisel mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandtõvega haigetel".

Aastatel 1978–1984 oli ta Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna topograafilise anatoomia ja operatiivkirurgia kateedri õppejõud, 1984. aastast professor.

1984. aastast töötas Tallinna Pedagoogilise Instituudi meditsiini õppetooli juhatajana.

Ta oli ajakirja Nõukogude Eesti Tervishoid toimetuse kolleegiumi liige. Aastatel 1992–1995 oli ta Eesti Kirurgide Assotsiatsiooni president.

Harrastas purjetamist. Võitis aastatel 1947–1965 Eesti purjetamise meistrivõistlustel 4 kulda, 2 hõbedat ja 3 pronksi ning NSV Liidu meistrivõistlusel 2 hõbedat ja 1 pronksi.

1980, 1982 Nõukogude Eesti teaduspreemia

• Väino Rätsep, Uno Sibul. Kirurgia: õpik meditsiinikoolidele. Tallinn: Valgus, 1970
• Uno Sibul, Rando Truve. Gastroduodenaalsed haavandid: kirurgiline ravi. Tallinn: Valgus, 1977
• Jüri Männiste, Uno Sibul. Fleboloogia. Tallinn: Valgus, 1980