Toomas Karjahärm

Toomas Karjahärm (sündinud 23. märtsil 1944 Tallinnas) on eesti ajaloolane.

1970–1975 oli nooremteadur Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudis, 1972–1990 õppejõud, 1984. aastast professor, pedagoogikateaduskonna dekaan ning marksismi-leninismi kateedri juhataja Tallinna Riiklikus Konservatooriumis 1990. aastast vanemteadur ja õppejõud, siht- ja grandiprojektide ning doktoriõppe juht Ajaloo Instituudis (2005. aastast Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituut) ja hiljem, pärast instituudi likvideerimist,Tallinna Ülikooli Ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskuses.

Olnud lektor, korraline ja erakorraline professor Eesti ja välismaa ülikoolides; täiendanud end Leningradi, Toronto ja Jyväskylä ülikoolis. Tema peamine uurimisvaldkond on uusaja poliitiline ja ideedeajalugu (sh Eesti, Venemaa ja NSV Liit), sotsiaalajalugu, kultuur, vaimne eliit, Eesti suhted välismaailmaga, moderniseerimine ja massiliikumised, ajaloouurimise metodoloogia ja historiograafia.

Kirjutanud eesti haritlaskonna ajaloost 1850–1987 triloogia koos Väino Sirkiga, monograafia kunstnike ja muusikute represseerimisest 1940–1953 koos Helle-Mai Lutsuga, kaks monograafiat Eesti (Balti) – Vene suhete teemal, kaks monograafiat 1905. aasta revolutsioonist Eestis, osalenud üldkäsitluste, entsüklopeediate, gümnaasiumi ja kõrgkooli ajalooõpikute ja õppematerjalide koostamises, avaldanud dokumentide ja materjalide kogumikke eesti ja vene keeles, sh "Eesti mõtteloo" sarjas (Hans Kruus, Konstantin Päts, Peeter Tarvel) koos Hando Runneliga; publitseerinud ajaloolisi fotosid ja asutanud sarja "Vanad linnad ja maakonnad. Ehitised ja inimesed" (2006–2013 ilmus 14 albumit).

Toomas Karjahärm on olnud mitmete teaduslike nõukogude ja riiklike komisjonide liige, ekspert ja esimees. Osales Eesti iseseisvuse taastamisel ja tegi selleks selgitustööd rahvakoosolekutel, meedias ja välismaa ülikoolides. Koos kolleegidega pani 1989 aluse perioodiliselt toimuvale rahvusvahelisele Eesti moodsa ajaloo konverentsile Tallinnas, 1997 asutas Vene Uurimiskeskuse Tallinna Pedagoogikaülikooli juures.

Saanud Eesti Vabariigi teaduspreemia 1999, nominent 2014, 2016, 2019; esitati Eesti Teaduste Akadeemia liikme kandidaadiks 2001 ja 2007; Eesti ajalookirjanduse aastapreemia koos Väino Sirkiga 1998, nominent 2001, 2005, 2007, 2010, 2012, 2013, 2015, 2018; ajakirja "Tuna" artiklipreemia laureaat 2015; Õpetatud Eesti Seltsi auliige 2014.  

• 1962 Tallinna 22. Keskkool
• 1970 Tartu Riiklik Ülikool ajaloo erialal
• 1974 ajalookandidaat (Eesti NSV Teaduste Akadeemia)
• 1983 ajaloodoktor (Eesti NSV Teaduste Akadeemia)

• Akadeemiline Ajalooselts
• Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühendus
• Õpetatud Eesti Selts (auliige)
• Association for the Advancement of Baltic Studies
• National Movements & Intermediary Structures in Europe

• 1988 – Eesti NSV teeneline teadlane
• 2001 – Valgetähe medaliklassi teenetemärk
• 1997 – Eesti ajalookirjanduse aastapreemia koos Väino Sirkiga
• 1999 – Eesti Vabariigi teaduspreemia humanitaarteaduste valdkonnas
• 2015 – Ajalookultuuri ajakirja TUNA aastapreemia
• 2020 – Tallinna Ülikooli teenetemärk

• Eesti revolutsioonitules 1905–1907. Koos Raimo Pullatiga. Tallinn: Eesti Raamat, 1975.
• Эстонская буржуазия, самодержавие и дворянство в 1905–1917 гг. Tallinn: Eesti Raamat, 1987
• Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917. Koos Väino Sirkiga. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1997. ISBN 9985-70-000-7
• Venestamine Eestis 1880–1917. Dokumente ja materjale. Koostaja, tõlkija, kommenteerija. Tallinn: Riiklik Eksami ja Kvalifikatsioonikeskus, 1997
• Ida ja lääne vahel. Eesti-vene suhted 1850–1917. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998. ISBN 9985-70-026-0
• Konstantin Päts. Eesti riik, I-II. Koostaja koos Hando Runneliga ja esimese köite eessõna autor. (Eesti mõttelugu 27, 38). Tartu: Ilmamaa, 1999; 2001. ISBN 9985-878-26-4; ISBN 9985-77-009-9
• Имперская политика России в Прибалтике в начале XX века : сборник документов и материалов. Koostaja ja eessõna autor. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, Ajaloo Instituut (Tallinn). ISBN 9985-858-19-0
• Vaim ja võim. Eesti haritlaskond 1917–1940. Koos Väino Sirkiga. Tallinn: Argo, 2001. ISBN 9985-78-362-X
• Peeter Tarvel. Demokraatia tulevik. Koostaja koos Hando Runneliga ja eessõna autor. (Eesti mõttelugu, 43.) Tartu: Ilmamaa, 2002. ISBN 9985-878-13-2
• Unistus Euroopast. Tallinn: Argo, 2003. ISBN 9985-9407-6-8
• Hans Kruus. Balti küsimus. Koostaja koos Hando Runneliga ja eessõna autor. (Eesti mõttelugu, 62.) Tartu: Ilmamaa, 2005. ISBN 9985-77-154-0
• Kultuurigenotsiid Eestis: kunstnikud ja muusikud 1940–1953. Koos Helle-Mai Lutsiga. Tallinn: Argo, 2005. ISBN 9949-415-41-1
• Vana Narva: ehitised ja inimesed. Koostaja ja teksti autor. Tallinn: Argo, 2006. ISBN 9949-415-46-2
• Kohanemine ja vastupanu. Eesti haritlaskond 1940–1987. Koos Väino Sirkiga. Tallinn: Argo, 2007. ISBN 978-9949-415-95-3
• Eesti ajalugu, 5. Pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani. Autor koos Andres Andreseni jt-ga, tegevtoimetaja koos Tiit Rosenbergiga. Tartu: Ilmamaa, 2010. ISBN 978-9985-77-141-9
• Vene impeerium ja rahvuslus. Moderniseerimise strateegiad. Tallinn: Argo, 2012. ISBN 978-9949-466-47-4
• 1905. aasta Eestis. 1. kd.: Massiliikumine ja vägivald maal. Tallinn: Argo, 2013. ISBN 978-9949-527-08-3
• 1905. aasta Eestis. 2. kd.: Sotsialistid ja terroristid. Tallinn: Argo, 2015. ISBN 978-9949-527-58-8
• 1905. aasta Eestis. 3. kd.: Mälestused. Koostaja ja kommenteerija. Tallinn: Argo, 2016. ISBN 978-9949-527-69-4
• Konstantin Päts. Poliitiline biograafia. I osa: vabameelne opositsionäär (Riigimehed). Tartu: Rahvusarhiiv, 2018. ISBN 978-9985-858-99-8

• Eesti ajaloo pöördepunktid: dokumente ja materjale vene õppekeelega gümnaasiumile. Koostaja koos Andres Adamsoniga. Tallinn: Argo, 2008. ISBN 978-9949-438-31-0; vene keeles ISBN 978-9949-438-32-7
• Eesti ajaloo pöördepunktid : lisamaterjale õpetajale. Koostaja koos Andres Adamsoniga. Tallinn: Argo, 2008. ISBN 978-9949-438-28-0; vene keeles ISBN 978-9949-438-29-7
• Eesti ajalugu gümnaasiumile. Koos Andres Adamsoniga. Tallinn: Argo, 2004. ISBN 9949-415-07-1
• Ajaloolase käsiraamat. Tallinn: Argo, 2004. ISBN 9985-9495-4-4
• Oleviku minevikud. Ajaloolase käsiraamat. Teine, ümbertöötatud trükk. Tallinn: Argo, 2010. ISBN 978-9949-438-93-8

• Sirp ja Vasar. Legendist, selle lõhkumisest ja ajaloost. Kõnelusi filmist "Jõulud Vigalas", Sirp ja Vasar, 10. aprill 1981
• Aja Pulss. Nädal Balti teaduskonverentsil Stockholmis, Aja Pulss, 1987, nr 16
• APN. Nõukogude Baltikum eile, täna ja homme. APN-i vestlusring, Rahva Hääl, 13. veebruar 1988
• (Oksana Petrunko) Оксана Петрунько. Мнение ученого: Перестройка возвращает авторитет истории, АПН, 26 мая 1988
• Ilmar Palli. Horisondi vestlusring. Bürokraatia sulane või tõe teener, I-III, Horisont, 1988, nr 4-6
• Ajaleht Rahva Hääl. Mõtteid Eesti iseseisvussõjast, Rahva Hääl, 25. november 1988
• Päivi Toivonen. Tasavallan kausi ei ollutkaan pelkkää kurjuutta, Maailma ja Me, detsember 1988
• Peeter Raidla. Kahe professoriga ajaloo uurimisest, Rahva Hääl, 22. juuni 1989
• V. Ivanov. Der Friede von Dorpat und seine Bedeutung, Dokumentation Ostmitteleuropa, Marburg an der Lahn, 1990, Heft 3/4. ISSN 0340-3297
• Riitta Anttikoski. Viron nuoret unohtanut idealismin, Helsingin Sanomat, 11. oktoober 1997
• Uku Toom. Toomas Karjahärmi intervjuu raamatu "Ida ja Lääne vahel" ilmumisel, ERR audioarhiiv RMARH-43682, 10.november 1998
• Ilmar Palli. Ajaloo hiilgus ja viletsus, Luup, 15. november 1999
• Sulev Hallik. Ajaloolased kipuvad ajalugu politiseerima, Postimees, 8. veebruar 1999
• Jaak Urmet. Karjahärm: eestlaste ajaloos on põnevat piisavalt, arileht.ee (Arkaadia), 23. aprill 2004
• Viio Aitsam. Miks mõisad põlesid? Maaleht, 1. detsember 2005
• Maiki Voore. Iga ajalugu on kaasaja ajalugu, Tallinna Ülikool, veebruar 2009