Quick Facts
Biography
Rudolf Saago (30. mai 1914 Vologda, Venemaa – 6. aprill 1973 Tartu) oli eesti vabadusvõitleja ja luuraja.
Elulugu
Rudolf Saago lõpetas 1933. aastal Tartus poeglaste gümnaasiumi. Aastatel 1933–1934 teenis ta aega Tartus 2. Suurtükidiviisis. Pärast seda õppis allohvitseride koolis Petseris, saades noorem-allohvitseri aukraadi. 1934. aastal demobiliseerus, asus õppima Tartu Ülikooli õigusteaduskonda. Oli EÜS-i liige, sealhulgas majaisa ja viimane vanamees enne 1940. aasta riigipööret.
1940. aasta juulis osales Saago aktiivselt Jaan Tõnissoni organiseeritud eestimeelsete ringkondade vastaskandidaatide ülesseadmisel Riigivolikogu valimistel. Tema funktsiooniks oli maakondadega suhtlemine, kandidaatide leidmine, telefoniühenduse ja transpordi korraldamine.
1940. aasta sügisest võttis Saago osa illegaalse EÜS-i eestseisuse tööst, oli üks nn Tervishoiu Muuseumi Grupi juhtidest koos Karl Auna, Harald Tammuri, Lembit Kriisa ja teistega. Töötas 1941. aastast alates Tallinna Sanitaarhariduse Maja (Nõukogude võimu ajal reorganiseeritud Eesti Tervishoiu Muuseumi) asjaajajana. Sõja puhkedes tegeles esmaabipunktide loomise ja haldamisega, oli seetõttu armeeteenistusest vabastatud.
1941. aasta sügisest kuulus Saago Tervishoiu Muuseumi Grupi liikme Voldemar Randmäe organiseeritud "Suur-Soome" gruppi (Randmäe – üldjuht, asetäitjad Rudolf Saago ja Valter Vasila). Selle rühmituse eesmärk oli Eesti Vabariigi taastamine või (tagavaravariandina) Eesti ühinemine Soome Vabariigiga. Rudolf Saago tegeles relvade hankimise ja inimeste üleveo korraldamisega Eestist Soome ning oli seotud ka Tartu rahvusliku vastupanuliikumise info saatmisega Aleksander Warmale Soome. 1942. aasta septembris arreteerisid sakslased Saago, kuid vabastasid asitõendite puudumisel. Teist korda arreteeriti ta 1943. aasta märtsis, tal õnnestus põgeneda Soome. Saago astus Soome armeesse, sõdis Karjalas Vallila pataljonis nooremkomandörina. 1944. aasta veebruarist juunini õppis Saago Soomes ohvitseride koolis ning värbas aktiivselt Eestist läinud poisse JR200-sse. Septembris 1944 ei lubanud sakslased Saagot koos teiste soomepoistega Eestisse. Saago vabastati armeeteenistusest 18. septembril 1944 ja ta läks Rootsi.
1946. aasta sügisel tuli Saago luureülesannetel illegaalselt Eestisse. Ta arreteeriti 13. detsembril 1946 Saaremaal ja talle mõisteti 20 aastat vangistust. Saago vabanes vangistusest Magadanis 1956. aastal.
Tartus oli ta tagasi 1962. aastal. Rudolf Saago suri 6. aprillil 1973.