Reili Argus

Reili Argus (sündinud 16. novembril 1967 Saku vallas Harjumaal) on eesti keeleteadlane.

Haridus

Argus lõpetas 1986 keskkooli, 1994 Tartu Ülikooli eesti ja soome-ugri filoloogia erialal, 1998 Tallinna Pedagoogikaülikoolis magistrantuuri, 2008 Tallinna Ülikoolis doktorantuuri.

Ta on magister eesti filoloogia alal (1998, Tallinna Pedagoogikaülikool) väitekirjaga "CHILDES’i eesti andmepank ja selle suhtluskeskne analüüs", doktorikraad samal alal (2008, Tallinna Ülikool) väitekirjaga "Eesti keele muutemorfoloogia omandamine".

Töökohad

1988–1990 Kuusalu keskkooli õpetaja

1990–1995 Eesti Rahvusraamatukogu fondihoidja

2000–2002 SDI Media keeletoimetaja

2002–2007 Tallinna Ülikooli eesti filoloogia osakonna lektor

2008–2009 eesti keele ja kultuuri instituudi lektor

2009–2011 dotsent

2011–2012 instituudi direktor

2011–... professor

Peamised loengukursused: eesti keele ortograafia, leksikoloogia, keeletoimetamine ja korrektuur, esimese keele omandamine.

Mitme rahvusvahelise projekti (Crosslinguistic Study of Language Acquisition jt) täitja.

1994–... Emakeele Seltsi liige (1994),

2004–... Eesti Rakenduslingvistika Ühingu asutajaliige

2008–2020 ajakirja Oma Keel toimetaja

2010–... Emakeele Seltsi keeletoimkonna liige

2021–... Emakeele Seltsi aastaraamatu peatoimetaja

Uurimisvaldkonnad

Arguse uurimisvaldkond on eesti keele omandamine. Ta on uurinud muutemorfoloogiat ja 3–5-aastaste laste keelelise arengu leksikaalseid ja grammatilisi seaduspärasusi, tegelenud Eesti lastekeele korpuse alamkorpuste loomise ja korpuste kasutusvõimaluste populariseerimisega.

Teoseid

• Morfoloogia areng keele omandamise varasel etapil: kolmikud ja üksik laps. // Väikelaps ja tema kasvukeskkond II. Tallinn, 2001;
• Eesti keele käändesüsteemi omandamine: esimestest sõnadest miniparadigmadeni. // Emakeele Seltsi aastaraamat 49 (2004);
• Kolmikute keeleline areng ja individuaalsed erinevused muutemorfoloogia omandamisel. // Keel ja Kirjandus (2007) 3;
• Psühholoogiline katse eesti keele objekti käändevahelduse omandamise uurimise meetodina. // Emakeele Seltsi ar 54 (2008);
• Eesti keele ajakategooria omandamisest – ajavormid ja ajasõnad. // Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat.

Üle 20 teadustrükise.