Osvald Tuul

Osvald Tuul (vene keeles Тууль Освальд Яанович; 27. märts 1906 Ahja Tartumaa – 1942) oli Eesti kommunistliku liikumise tegelane.

Alates 1921. aastast töötas Tuul treialina; 1923. aastast oli EKNÜ Tartu maakonna vastutav organisaator; 1923. aastast Eestimaa Kommunistliku Partei liige; aastatel 1923–1926 poliitvang; 1926. aastal lahkus NSV Liitu, kus õppis Lääne Vähemusrahvaste Kommunistlikus Ülikoolis (Коммунистическом университете национальных меньшинств Запада им. Ю. Мархлевского).

Aastal 1930 saabus Tuul tagasi Eestisse, kus oli EKP KK Illegaalse büroo sekretäri asetäitja ja pärast seda EKP KK Illegaalse büroo sekretär; 1931. aastast alates EKP Keskkomitee II sekretär.

1931. aastal ta vahistati ning mõisteti EKP kui keelustatud organisatsiooni juhtfiguurina 12 aastaks sunnitööle. Ta vabastati 1938. aastal amnestia alusel.

Seejärel sõitis ta NSV Liitu, kus töötas Leningradis tehases.

Pärast juunipööret 1940. aastal saabus Tuul tagasi Eestisse, kus tegutses 1941. aastast EKP Keskkomitee instruktorina. Teise maailmasõja ajal oli ta Eesti NSV Vabariikliku Kaitsekomitee Tartu maakonna volinik, Eesti Partisanisalkade Staabi liige. Osvald Tuul hukati Saksa okupatsioonivõimude poolt 1942. aastal (täpsed asjaolud teadmata).