Quick Facts
Biography
Nikolai Konstantin Trankmann (1. jaanuar 1898 – 16. veebruar 1990) oli Eesti sõjaväelane (kapten) ja hiljem Nõukogude Liidu sõjaväelane (polkovnik).
Elulugu
Teenistus Eesti sõjaväes
Nikolai Trankmann võttis osa Vabadussõjast ning teda autasustati Vabadusristi II liigi 3. järguga. Auastmelt lipnik, kuulus ta Vabadussõja ajal 4. polku ja hiljem 5. polku. Väejooksu eest alandati ta 1919. aastal reameheks ning määrati trahviroodu.
- Väejooks
Sõjaväljakohtu otsusega 17. veebruarist 1919 mõisteti Trankmann 10. aastaks sunnitööle ühes ohvitseri aukraadi kaotusega (karistuse pidi ära kandma peale sõda). Ülemjuhataja päevakäsu sõjavägedele nr. 89 järgi, sai ta oma süü eeskujuliku riviteenistuse eest andeks ja sai oma auastme tagasi.
- Vabadusristiga autasustamine
Vabadusristi sai ta 16. augustil 1919 toimunud vaenlase ohtliku läbimurde likvideerimise eest.Ostrovi sihil, 16. augustil oli vaenlane sügavalt haaranud 5. polgu paremat tiiba. Olukord oli tõsine, selle likvideerimiseks saadeti lipnik Nikolai Trankmann poole rooduga Lapina või Sabina mõisa ja Podmogilje küla tagasi võtma. Poolrood jäi vaenlase ägeda tule alla ja lipnik Trankmann ühes viie mehega tormas mõisa poole edasi. Oma teoga julgustas ta isikliku eeskujuga poolroodu endale järgnema ja mõis ja küla vallutati.
- Riigireetmine
1930. aastatel tekkisid tal suured kaardimänguvõlad, mistõttu ta müüs Nõukogude Liidule Narva kaitseehitiste plaanid. 26. aprillil 1938 mõisteti ta KrS § 84 esimese lõike p. 2 (riigisaladuse reetmine), § 86 teise lõike 1 p. 3, SvKrS § 211 järgi süüdi ning karistati 20 aasta sunnitööga riigireetmise eest. Vanglast vabanes 1940. aastal pärast juunis toimunud riigipööret.
Nõukogude võimu teenistuses
Nikolai Trankmann oli 1940. aasta juunikuust kuni juulikuuni NSV Liidu NKVD informatsioonibüroo töötaja Eestis, kuni 1940. aasta oktoobrini oli ta Virumaa tööstus- ja kaubandusettevõtete natsionaliseerimiskomitee esimees Narvas ja 1941. aasta suvel Narva segakaubastu direktor.
1941. aastal, pärast Saksamaa kallaletungi Nõukogude Liidule, astus Trankmann vabatahtlikult Narva hävituspataljoni ning temast sai hiljem Narva töölispolgu staabiülem. 1942. aastal astus ta Eestimaa Kommunistlikku Parteisse. 1942–1943 oli ta 8. Eesti Laskurkorpuse 249. Eesti Laskurdiviisi staabiülem, 1943–1944 8. Eesti Laskurkorpuse 7. Eesti Laskurdiviisi 27. Laskurpolgu ülem ja 1944–1946 8. Eesti Laskurkorpuse 7. Eesti Laskurdiviisi 27. Laskurpolgu ülema asetäitja.
Armeeteenistuse lõppedes oli tal polkovniku auaste.
Nikolai Trankmann on maetud 20. veebruaril 1990 Tallinna Metsakalmistule.
Isiklikku
Abiellus 1925. aastal baleriin Nadežda Tsõgankovaga.
- Laps: näitleja Inna Taarna-Järvet-Länts (20. VIII 1926 – 30. I 2015) Tallinnas;
- Naisevend Adolf Polisinski töötas N. Trankmanni sidemehena Narva piiri lähedal ja Nõukogude Liidu luure heaks vähemalt 1936. aasta sügisest (agendinimi Tarassov). Olid koos Eesti Vabariigi Sõjaringkonnakohtu poolt süüdi mõistetud 26. IV 1938 KrS par. 84 lg. 1 p. 2 (riigisaladuse reetmine), par. 86 lg. 1 p. 3 SvKrS par. 211 järgi ning karistatud vastavalt - Nikolai Trankmann 20 aastat sunnitööd ja sidepidaja Adolf Polisinski 14 aastat sunnitööd.
Seotud arhivaale Eesti Riigiarhiivis
- Riigikohtu kriminaalasjade poliitiliste süüasjade kohtutoimikute hulgas: ERA.1356.4.187 Polisinski, Adolf ja Trankmann, Konstantin-Nikolai süüdistus luureandmete kogumises Nõukogude Liidu kasuks 1938
- Tallinna ringkonnakohtu fondis on ka toimik: ERA.1357.2.6781 Trankmann, Konstantin ja Nadežda 26.03.1938–16.07.1938
- Toimik kapten Trankmann, Konstantin-Nikolai Mihkli p. süüdistamise kohta 1938. a. veebruaris riigi raha omastamises. 1938–1938
- Toimik kapten Trankmann, Konstantin-Nikolai Mihkli p. süüdistamise kohta 1937. a. märtsis riigi vara omastamises.1938–1938
- Toimik kapten Trankmann, Konstantin-Nikolai Mihkli p. süüdistamise kohta 1937. a. suvel riigi raha omastamises.1939–1940
- Toimik kapten Trankmann, Konstantin-Nikolai Mihkli p. süüdistamise kohta 1937. a. suvel omastamises. 1938–1939
- Toimik kapten Trankmann, Nikolai Mihkli p. süüdistamise kohta 1929. a. mais alluva kaebuse edasi andmata jätmises. 1929–1931
Kirjandus
- Kärevere silla rusude kõrvaldamine. Vaba Maa, 23. märts 1929, nr. 70, lk 3
- Heino Tõnismägi. Vabadusristi kavalerist Vene salakuulajaks. – Luup, 21. juuli 1997, nr 15, lk 51