Mihkel Leppik

Mihkel Leppik (sündinud 27. oktoobril 1932 Tallinnas) on eesti treener ja endine sõudja.

Ta sündis äriomaniku ja kaupmehe Aleksander Leppiku ja tema abikaasa Juliide perekonnas. 1949. aasta kevadel koliti Järvamaalt Väinjärve valla Vao külast Pärnu linna, Mihkel vahetas Tallinna II Keskkooli Pärnu I Keskkooli vastu ja Tallinna ratsutamisharrastuse asendus Pärnus levinuima spordiala – sõudmisega.

Mihkel Leppik alustas sõudetreeninguid Pärnu Spartaki treeningugrupis treenerite Arnold Ebroki ja Erich-Wilhelm Seileri juhendamisel. Ta käis treeninguid alustades Pärnu I Keskkooli üheksandas klassis. Siis tegutsesid sõudjad Pärnu Jahtklubi juures.

Töömehepõlve alustas Mihkel 1950. aasta jaanuaris tolleaegses Eesti NSV Põllumajandusprojekti Pärnu büroos algul abitöölisena, hiljem joonestaja-konstruktorina, kust koosseisude koondamise tõttu 1952. aasta märtsis läks tööle Töönduskooperatsiooni artelli Kiir laiatarbetsehhi.

Mihkel Leppik on praegu kõige vanem sõudetreener Eestis, teda edestab vaid Tartus tegutsev 80-aastane Jüri Kurul.

Juba 1951. aastal alustas ta iseseisvat treeneritööd, seda küll põhitöö kõrvalt, artelli Kiir palgalehel olles. Ja kolme aasta pärast said Leppiku õpilased Spartaki üleliidulistel meistrivõistlustel kõrgeid kohti. Juulis 1955 asus Mihkel Leppik täiskohaga tööle spordiühingu Spartak Eesti Vabariikliku Nõukogu Pärnu velo-, suusa- ja sõudejaama vanemtreenerina. Pärast Spartaki likvideerimist on Leppik treeneriametis olnud veel Pärnu Kalevi Territoriaalnõukogu veespordijaamas 1959–1960, vanemtreenerina Pärnu Dünamos 1960–1991 ja alates 1991. aastast Sõudeklubis Pärnu – kokku 49 aastat palgalise sõudetreenerina.

Mihkel Leppik on ehitanud Pärnusse kaks uut sõudebaasi, mõlemad Rääma tänavale, Õuna ja Kuu tänava vahelisele jõeäärsele maa-alale. Neist esimese rajamist alustas ta 1952. aastal, kui senini vabariiklikus alluvuses olnud jahtklubi anti üle Pärnu Kalevile ning Spartaki sõudjad jäid ilma klubiruumidest ja paadihoidmise võimalustest, teist korda 1961. a pärast spordiühingu Spartak likvideerimist ja seltsile kuulunud sõudebaasi üleandmist Kalevile. Pärast järjekordse klubihoone valmimist jätkas Mihkel Leppik oma õpilastega Dünamo värvides. Mihkel Leppiku osalusel rajati 1981. aastal Mäe tänavale sisesõudebassein.

Mihkel Leppiku kasvandike nimekiri on väga pikk. Viiekümne aasta jooksul on tema juures treeninud üle 3000 noore. Sellesse nimekirja mahuvad maailma, Euroopa, NSV Liidu meistrid ja medaliomanikud, rääkimata juba eesti meistritiitlitest ja võistkondlikest võitudest vabariigi meistri- ja karikavõistlustel. NSV Liidu meistrivõistlustel ja rahvaste spartakiaadidel on Mihkel Leppiku õpilased võitnud 12 kuld-, 13 hõbe- ja 21 pronksmedalit, samuti on arvukalt toodud medaleid NSV Liidu juunioride ja noorte meistrivõistlustelt.

Mihkel Leppiku kasvandikest on silmapaistvamad Jüri Jaanson, Aino Pajusalu, Tiit Helmja, Tõnu Endrekson, Evi Lepik, Märt Lelle, Roman Lutoškin, Merle Morrisson, Rita Morrison, Marika Mölder, Juhan Paalo, Pille Paavel, Ahto Pilisner, Jüri Reimann, Toomas Rapp, Peeter Sonntak, Rein Sonntak, Silver Sonntak, Arvo Strikholm, Priit Tasane, Kai Turban, Ulvi Valmet, Mati Villsaar, Tarmo Virkus ja veel paljud teised.

Mihkel Leppiku teeneid Eesti sõudespordi edendamisel on hinnatud Eesti NSV teenelise treeneri aunimetusega 1967. aastal. Talle on antud ka NSV Liidu teenelise treeneri nimetus. Kahel korral on Mihkel Leppik tunnistatud vabariigi parimaks treeneriks (1989 ja 1990). Aastal 1994 anti talle aastakümnetepikkuse töö ja suurte teenete eest linna spordielu edendamisel Pärnu linna vapimärk. Sõudeklubi Pärnu nimetas 2002. aasta oktoobris Mihkel Leppiku 70. sünnipäeva auks uue Itaalia firma Filip valmistatud kaheksapaadi Mihkli-nimeliseks. Pärnu Spordiliit andis 20. sajandi parima treeneri tiitli just Mihkel Leppikule. 2005. aastal pälvis ta Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi.

Mihkel Leppiku auhinnakapis on viis Eesti meistri kuldmedalit, neist sõudjana roolijaga paarisaeru kahepaadil (1955) ja roolijana paariaeru kahe- (1953, 1954), roolijaga neljapaadil (1954) ning naiste roolijaga neljapaadil (1953).

Mihkel Leppik on olnud Eesti Sõudespordi Föderatsiooni presiidiumi (1966–1988) ja Eesti Sõudeliidu juhatuse (1988–1992) liige. Aastal 1965 anti talle Vabariikliku kategooria sõudekohtuniku nimetus.

• Maiu Lünekundi Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi aastatöö 2005

• Mihkel Leppik ESBL-is