Leida Loone

Leida Loone (kuni 1934. aastani Leida Rebane; 9. aprill 1911 Peterburi – 28. september 1969 Pangodi) oli eesti ajaloolane ja tõlkija.

1920. aastal võttis perekond Eesti kodakondsuse ja tuli Tartusse. Isa suri 1921. aastal ja ema kolis koos nelja lapsega Riisiperre. 1922. aastal siirdus perekond Tallinna.

Pärast Eesti taasokupeerimist Nõukogude Liidu poolt oli ta Ajaloomuuseumi direktor. Ta vangistati Nõukogude võimude poolt süüdistatuna riigikukutamise kavatsuses muuseumi relvakogu kasutades koos teiste muuseumitöötajatega ning sai 25+5 aastat, kuid vabastati vähem kui aasta pärast. Aastatel 1947–1948 oli ta Eesti NSV TA Ajaloo Instituudi vanem teaduslik töötaja, 1947–1950 Tallinna Õpetajate Instituudi ajalookateedri juhataja, 1947–1955 Tartu Õpetajate Instituudi ajalookateedri juhataja. Vallandati Tallinna Õpetajate Instituudist seni selgitamata motiividel.

Aastatel 1955–1966 oli ta Eesti NSV TA Majanduse Instituudi vanem teaduslik töötaja. Aastal 1965 osales ta Münchenis rahvusvahelisel majandusajaloo konverentsil.

1966. aastal sai ta ka doktorikraadi ajaloo alal. Seejärel naasis ta Tartu Ülikooli ning sai 1966 professoriks (doktoritöö "Agraarküsimus Eestis feodaalse tootmisviisi vastuolude teravnemise ja kriisi perioodil (1760.–1820. aastad)" kaitses ta Moskva Riikliku Ülikooli juures 1965).

Aastal 1969 hukkus ta liiklusõnnetuses.

• Leida Rebane. "Inglise-Saksa suhted enne Maailmasõda a. 1908-1912". Tartu 1932
• Inglise-Saksa suhted enne maailmasõda a. 1908-1912. Kultuuri ja teaduse teilt, 1932
• L. Rebane. Inglise-Saksa suhted enne Maailmasõda a. 1908-1912. – A. Anni jt (toim). Kultuuri ja teaduse teilt : mõtteid ja uurimusi Tartu Ülikooli 300-nda mälestusaasta puhuks. EÜS Veljesto koguteos, Tartu 1932
• Usuvahetuslik liikumine Läänemaal aa. 1883-1885. Tartu 1934
• Usuvahetuslik liikumine Läänemaal aa. 1883—1885. Ajalooline Ajakiri nr. 2,3,4 1933
• Revolutsioonide eeldusi. // Juhan Andre jt (toim). Võim ja vaim: album Eesti Üliõpilaste Selts "Veljesto" 20-ks aastapäevaks. Tartu 1940
• Leonid Brutus, Leida Loone (toim). Põhijooni majandusliku mõtte ajaloost Eestis XIX sajandil. Tallinn 1958
• Soome ja Eesti ühiskonnategelaste poliitilisest suhtlemisest Eesti rahvusliku liikumise päevil: (1860.-1880-ndate aastateni). // Eesti NSV Teaduste Akadeemia toimetised, VIII kd., Ühiskonnateaduste seeria, 1959, nr. 1, lk 19–40
• Лооне, Лейда. Аграрный вопрос в Эстонии в период обострения противоречий и кризиса феодального способа производства (1760–1820 годы). Doktoritöö autorefereraat, Moskva 1965
• Valner Krinal, Leida Loone, Ivo Soidra. "Majandusliku mõtte põhijooni kodanlikus Eestis (1920–1940)". Tallinn 1968

Tõlkeid

• Jack London. Kui loodus kutsub. Tartu 1932
• Herbert George Wells. Lühike maailma ajalugu. II, Keskaeg: Rooma allakäigust suurte avastusreisudeni. Tartu 1937 (uusväljaanne 1994)
• Herbert George Wells. Lühike maailma ajalugu. II, Uusaeg : usupuhastusest maailmasõjani. Tartu 1938 (uusväljaanne 1994)
• Herbert George Wells. Suur maailmasõda : selle järelaeg ja inimsoo tulevikusihid. Tartu 1932, 1939.
• Aleksandr Fadejev. Kaotus. Tallinn 1941, 1947

Isa Aleksander Rebane oli rätsep, ema Emilie Rebane oli pedagoog. Tema vend oli kriminaalõiguse professor Ilmar Rebane.

Tema abikaasa oli ajaloolane Nigolas Loone, nende poeg on filosoof Eero Loone.

• Leida Loone. Edasi, 5. oktoober 1969 (nekroloog)
• Leida Loone. Tartu Riiklik Ülikool, 10. oktoober 1969 (nekroloog)
• Eesti Nõukogude Entsüklopeedia, 1. väljaanne, kd 4, 1972, lk 498
• Sirje Annist. "Ajaloomuuseumi protsess 1945–46. aastal". Tuna 3/ 2002. Lk 40–57