Kristjan Rajasaare

Kristjan Rajasaare (kuni 1936. aastani Christian Rutoff; 26. november 1879 Sõtke, Vaivara vald, Virumaa – 18. mai 1940 Vaivara) oli eesti näitekirjanik.

Ta õppis 1889–1893 Türsamäe vallakoolis ja 1894–1897 Vaivara kihelkonnakoolis. Seejärel töötas ta Peterburi kaubakontori ametnikuna. 1899. aastal naasis kodutallu. 1913. aastast töötas Narva ühispangas ametnikuna. Mobiliseeriti tsaariarmeesse ja teenis Soomes, seejärel oli Narva linnavalitsuse ametnik. 1920. aastast pidas Vaivaras Paasiku talu.

Ta oli Vaivara karskusseltsi "Külvaja" üks rajajatest ning tegutses samas näitejuhina, juhendades Vaivara näitetruppi. Lisaks oli ta ka Narva teatri "Võitleja" näitejuht. Ta oli ka Vaivara Elektriseltsi juht ja juhtis Vaivara talude elektrifitseerimist. Samuti oli ta tegev kohalikus piimaühisuses ja põllumeeste seltsis. Pikka aega oli ka Türsamäe lauavabriku asjaajaja ja raamatupidaja.

Ta on maetud Vaivara kalmistule.

Tema näidendid kujutasid peamiselt taluolustikku ja külaühiskonda.

1912. aasta Eesti Kirjanduse Seltsi näidendivõistlusel sai tema kirjutatud draama "Kivi" sajarublase ergutusauhinna. Näidendit "Kivi" mängiti mitmes suuremas Eesti teatris.

Tema näidendiga "Vastu vett" andis 26. augustil 1916. aastal avaetenduse nn Pandorini trupp, millest kujunes välja Tallinna Draamateater.

Tema komöödiat "Väimehed" mängiti ka Estonia teatris.

• "Vastu vett" (1905)
• "Kahepaiksed" (1911)
• "Kivi" (1914)
• "Mässajad" (1920)
• "Väimehed" (1932)
• "Rahvamehed" (1938)