Karl von Mensenkampff

Karl August von Mensenkampff (9. juuni (vkj 28. mai) 1870 Tarvastu – 5. veebruar 1939 Viljandi) oli baltisaksa põllumees ja mõisaomanik.

Karl August von Mensenkampff põlvnes baltisaksa aadliperekonnast. Ta sündis Tarvastu mõisniku Jakob (James) Moritz Justus von Mensenkampffi (1834−1913) vanema pojana. Õppis Viljandi maagümnaasiumis ja Riia linnagümnaasiumis. Pärast gümnaasiumihariduse omandamist astus Saksamaal Göttingeni ülikooli, kus tudeeris põllumajandust. 1898. aastal võttis ta isalt Tarvastu mõisa majandamise üle. Ametlikult läks mõis tema kätte kingitusena alles 1905. aastal. 1904. aastal ostis ta Holdre mõisa, mille ta aga juba 1909. aastal ära müüs. 1911. aastal ostis ta Pahuvere mõisa, mis jäi tema kätte kuni maareformini. 14. juulil 1918 toimunud maapäeval valiti ta Pärnu-Viljandi kreisisaadikuks. Teenis Balti rügemendis. Pärast mõiste võõrandamist jäeti tema kätte Tarvastu mõisasüda kahe normaaltalu ulatuses. 1934. aastal määrati talle võõrandatud mõisa kompensatsiooniks ligi 63 000 krooni. Jäänukmõisa majandas ta kuni oma surmani, sealhulgas katsetades ebaõnnestunult karakull-lammaste pidamist. Viimastel eluaastatel elas tagasitõmbunult, osaledes vaid kohalike baltisaksa seltside tegevuses. Haiguse tõttu viibis ta Viljandis ravil, kus ta surigi. Ta maeti Mensenkampffide perekonnarahulasse Tarvastus.

Põllumehena oli Mensenkampff ettevõtlik. Ajalehes Sakala 1939. aastal ilmunud nekroloogis iseloomustati tema tegevust järgmiselt:

„Saanud põllumajandusliku hariduse, seisis K. von Mensenkampff oma mõisa korraldamisel märksa kõrgemal paljudest omaaegsetest mõisnikest ja püüdis majandust juhtida mitte feodaalsete traditsioonide, vaid kindlate kalkulatsioonide alusel. Seejuures oli tal fantaasiat ja laia algatustahet. Viimase arvele tuleb kirjutada ka tema üritust Turkestanis, kus ta enne Maailmasõda omandas suurema maa-ala ja tahtes hakata puuvilla kasvatama, kuid millisele ettevõttele sõda ja revolutsioon tõmbasid kriipsu peale.“

1931. aastal eraldas põllutööministeerium Mensenkampffile Tarvastus 32-hektarilise eriotstarbelise maalapi. Viimane pidi seal hakkama kasvatama heinaseemet. Ministeeriumi ajendas otsust langetama asjaolu, et Mensenkampffi peeti asjatundjaks.

1931. aastal kinkis ta varem Tarvastus asunud rippsilla portaalid ja kandetrossid Viljandi linnale. Sild seati juba samal aastal üles Viljandi lossimägedes ja on tänapäeval Viljandi rippsilla nime all tuntud kui üks Viljandi sümboleid.

Karl von Mensenkampff oli kaks korda abielus. Esimest korda naitus ta 1901. aastal Viljandi mõisniku tütre vabapreili Alexandrine von Ungern-Sternbergiga (1878−1934), kuid see liit lahutati 1924. aastal. Juba samal aastal abiellus ta Anna Werpachowskaga (1894−1984). Kahest abielust oli tal kokku kolm poega ja kaks tütart. Perekonnaliini jätkas inseneriharidusega vanem poeg Kurt Justus von Mensenkampff (1902−2001), kelle järeltulijad elavad tänini Saksamaal.

• Mensenkampff

• Tarvastu mõisatöölised maast ilma. Endine mõisnik hakkab Tarvastus heinaseemet kasvatama. − Sakala. 21. mai 1931. Nr 58. Lk 5.
• Wiljandi rippsilla annetaja suri. − Uus Eesti. 8. veebruar 1939. Nr 38. Lk 8.
• Tarvastu K. Mensenkampff surnud. − Sakala. 18. veebruar 1939. Nr 16. Lk 4.
• Tarvastu mõisnik sai mälestusmärgi. − Sakala. 8. oktoober 2005. Nr 195. Lk 12 [1].