Johannes Eberhard

Johannes Eberhard (28. august 1887 Mustjala – 13. september 1971 Darmstadt) oli Eesti ja saksa vaimulik.

Õppis aastatel 1898–1905 Nikolai Gümnaasiumis, lõpetas aastal 1907 Kuressaares gümnaasiumi. Õppis aastatel 1907–1912 Tartu Ülikooli usuteaduskonnas, saades kuldauraha. Sai Berliini Ülikoolist aastal 1913 teoloogiakandidaadi kraadi. Oli prooviaastal Kadrina Katariina koguduses. Ordineeriti 8. septembril 1913 Tallinnas õpetajaks.

Oli 1913–1919 Kadrina Katariina koguduse õpetaja. Lahkus aastal 1919 Saksamaale. Oli 1920–1922 Flemendorfis (Groß Kordshagen, Nordvorpommerni kreis, Mecklenburg-Vorpommerni liidumaal), 1922–1927 oli pastor Gammelinis (Ludwigslusti kreis, Mecklenburg-Vorpommerni liidumaal), 1927–1934 oli pastor Warnemündes (Rostocki linnaosa, Mecklenburg-Vorpommerni liidumaal), 1934–1943 oli pastor Rostocki Jakobi kirikus, 1943–1956 oli pastor Neubrandenburgis, seejuures aastail 1943–1956 praostina.

Tema isa August Eberhard oli Mustjala Anna koguduse õpetaja, vanaisa Paul Eberhard oli Kullamaa Püha Johannese koguduse õpetaja, onu Theodor Eberhard oli Juuru Mihkli koguduse õpetaja, onu Paul Eberhard oli Väike-Maarja koguduse õpetaja, vend Samuel Eberhard oli Kunda koguduse õpetaja.