Johann Georg Berg

Johann Georg Berg (12/24. mai 1817 Tartu – 17/29. august 1878 Paide) oli Eestimaa vaimulik.

Ta õppis aastatel 1828–1836 Tallinna Gümnaasiumis ja 1836–1841 Tartu Ülikoolis (Korp! Estonia liige).

1842–1844 oli ta koduõpetaja Keila pastor C. G. Ficki perekonnas. 8/20. juunil 1844 ordineeriti Tallinna Toomkirikus vaimulikuks. Aastatel 1844–1874 teenis Juuru Mihkli kogudust pastorina, 1863–1873 oli Ida-Harju praost.

Johann Georg Berg oli Juuru koguduse pastor 1858. aasta Mahtra sõja all tuntud ülestõusu ajal. Mahtra kurbloo on romaaniks kirjutanud kirjanik Eduard Vilde, mistõttu on Bergi nimi ka tuntud tänapäeva inimesele. Vilde kirjelduses nägi Berg välja järgmiselt: "Tugeva kasvuga, täidlase, lihava koguga, ja habemest täiesti lagedaks aetud näoga. See lai, laadikas nägu teraste, uurivalt vaatavate diplomaadisilmadega tuletas muide elavalt Martin Lutherust meelde". Selles võite veenduda ka temast säilinud fotot silmitsedes.

Tema ajal viidi koguduses ellu olulisi uuendusi. 1846. aastal asutati tema eestvedamisel kirikukoor. 1847. aastal toimus kiriku ümberehitus. Keskaegsele kirikuhoonele ehitati uus, uusgooti stiilis 42,4 m kõrgune läänetorn. 1849. aastal valmis orelimeister Carl Tantoni käe all kiriku esimene orel.

Aastatel 1854–1856 jagas pastor Berg igale kihelkonna talule, kust kolm või enam päeva mõisatööl käidi, igaveseks raudvaraks piibli. Piiblid olid ostetud mõisnike annetustega. Ühtekokku jagati 620 piiblit. Paljudele oli see elu esimene lugemisvara. 1864. aastal asutas ta koguduse pastoraadis laenuraamatukogu, mis oli esimene avalik raamatukogu tänapäeva Raplamaa piires.

Johann Georg Berg suri 17/29. augustil 1878 Paides ja on maetud koos abikaasa Elviine Annettega (sünd. Gunderstup; 1816-1891) Paide (Reopalu) kalmistule.