Johann Friedrich Ignatius

Johann Friedrich Ignatius (3. juuli 1755 Märjamaa – 18. juuli 1824 Vigala) oli eesti vaimulik.

Õppis aastatel 1771–1776 Halle vaeslastekoolis, immatrikuleeriti 17. novembril 1779 Halle ülikooli ning oli ühe aasta Leipzigis õpetaja. 6. septembril 1780 jõudis tagasi Eestimaale. Ordineeriti õpetajaks 31. oktoobril 1781.

Oli Vigala Maarja koguduse õpetaja (kutsuti 23. septembril 1781) aastatel 1781–1824, oli alates 10. detsembrist 1810 Maa-Lääne praostkonna abipraost, alates 23. detsembrist 1819 praost.

Tema isa Johann Ignatius oli Märjamaa Maarja koguduse õpetaja, vanaisa Ignatsi Jaak oli Kambja koguduse köster, emapoolne vanaisa Carl Friedrich Hasselblatt oli Noarootsi Püha Katariina koguduse õpetaja. Johann Friedrich Ignatius oli kaks korda abielus: esimene naine oli Wilhelmine Charlotte Paucker, teine naine Julie Amalie Paucker oli esimese õde, nende isa Johann Christoph Paucker oli Järva-Jaani Ristija Johannese koguduse õpetaja. Tema poeg Georg Friedrich Ignatius oli Käina Martini koguduse õpetaja.

Tema tütrepoeg Adalbert Hugo Willigerode oli eesti I üldlaulupeo korraldaja.