Jakob Welitar

Jakob Welitar (kuni 1923 Jakob Kükamees; 13. veebruar 1897 Tooma talu, Aruküla, Rae vald, Harjumaa – 30. detsember 1993 Fjälkinge, Rootsi) oli eesti agronoom. Koos Johan Hanseniga pani Jakob Welitar aluse ratsionaalsele peekoni ja tõusigade kasvatusele Eestis.

Jakob Welitar õppis Aruküla kihelkonnakoolis, Treffneri Gümnaasiumis, Westholmi Gümnaasiumis, Gustav Adolfi Gümnaasiumis (lõpetas 1920) ja Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonnas.

Täiendas teadmisi Inglismaal, Saksamaal, Taanis, Rootsis ja mujal katsejaamades, põllumajandusasutustes ja teadusinstituutides.

Üliõpilasena asus 1924. aastal tööle Eesti Seakasvatajate Seltsi sekretärina. Selles ametis arendas ta välja Eesti konsulentide ja sugulavade võrgu, millega aretustöö viidi teaduslikult kaasaegsele tasemele. Tema töö tulemusel arenes välja üks tolleaegseid tähtsamaid Eesti ekspordiartikleid: eesti peekon. Welitari väljavalikul imporditi Eestisse tõuloomi.

1944. aastal põgenes Rootsi. Rootsis töötas Welitar Kristianstadi läänis karjakontrolli alal, ka pikalt üle pensioniea. Töö kõrvalt rentis sõjaväe lennuvälju ja tühjaksjäänud lautu lihaloomde ja sigade kasvatamiseks.

Töötas põllumajandusnõuandjana Viru- ja Harjumaal. Oli juhatuse liige Estonia Eksporttapamajas, Tallinna Eesti Majandusühingus ja Aruküla piimaühisuses ning revisjonikomisjoni liige Põllumeeste Keskpangas, P/K Võiekspordis, K/K Estonias jne.

Kirjutas mitu raamatut ja koostas põllumajandusteemalisi jätkväljaandeid.

Võttis osa Vabadussõjast, oli Põllumeeste Kogude liige ja Korporatsioon Rotalia vilistlane.