Jakob Lindenberg

Jakob Lindenberg sündis Tartumaal Laiuse kihelkonnas Reastvere mõisapiirkonnas Kirivere külas taluniku pojana. Õppis 1851–1861 Riia Vaimulikus Koolis ja Seminaris ning 1861–1864 Moskva Vaimulikus Akadeemias, mille lõpetas usuteaduste kandidaadi kraadiga.

• 1864 – 1865 vene keele ja vene ajaloo lektor Riia Vaimulikus Seminaris;
• 1865 – 1869 preester Vändra Apostlite Peetruse-Pauluse koguduses;
• 1869 – 1871 preester Kuressaare Püha Nikolai koguduses;
• 1871 – 1875 eesti keele ja vene ajaloo õpetaja Balti Õpetajate Seminaris;
• 1871–1896 kirikuteenistuse raamatute eesti keelde tõlkimise komitee liige;
• 1872 usuõpetaja Riia Lomonossovi gümnaasiumis;
• 1875 õpperaamatute läbivaatamise komisjoni liige Baltimaade koolinõukogu juures;
• 1876 – 1878 preester ja gümnaasiumiõpetaja Liepājas;
• 1879 – 1883 usuõpetaja Riia Jalaväe Junkrukoolis;
• 1879 – 1887 preester (alates 1887 ülempreester) Riia Blagoveštšenski kirikus;
• 1880 – 1891 usuõpetaja Riia Polütehnikumis;
• 1886–1896 eestikeelsete usulis-kõlbulis sisuga trükitoodete tsensor Riias;
• 1887 – 1898 ülempreester Riia Peeter-Pauli eesti koguduses;

Tema vend Mihhail Lindenberg oli õpetaja ja ajakirjanik, nädalalehe Valgus üks asutajaid ja toimetaja.

• Vene-õigeusu lauluraamatu (1868)
• Õpik "Venne rahvas ja Venne riik" (Riia, 1872), milles käsitleb muuhulgas ka eestlaste vabadusvõitlust ja iseseisvuse kaotust XIII sajandil
• Kaastöö Riia peapiiskopkonna ajaloolis-statistilisele kirjeldisele, eesti-soome suguharudest, protestantlikest lahkuskudest jm. (Рижские Епархиальные Ведомости 1892)
• "Протестанские секты в Прибалтийском крае" (Riia, 1891)

• Püha Anna ordeni 3. järk (1889) ja 2. järk (1892)
• Püha Vladimiri ordeni 4. järk(1896)

• Eesti biograafilise leksikoni täienduskõide. Tartu, Loodus, 1940

• Покровское кладбище. Слава и забвение. Яков Мартынович Линденберг
• Eesti biograafiline andmebaas ISIK