Jaanus Terasmaa

Jaanus Terasmaa (sündinud 22. juunil 1976 Kehtna vallas Raplamaal) on eesti ökoloog ja järveuurija.

Kaitses doktoritöö Tallinna Ülikoolis 2005. aastal. Töötab Tallinna ülikoolis vanemteaduri ja järvede töörühma juhina. Ökoloogia keskuse juhataja alates 2018. aasta 1. novembrist.

Jaanus Terasmaa lõpetas 1991. aastal Valtu põhikooli, 1994. aastal Rapla II Keskkooli (hilisem Vesiroosi Gümnaasium) ja 1999. aastal Tallinna Pedagoogikaülikooli geoökoloogia ja keskkonnateaduste erialal. Seejärel õppis Tallinna Pedagoogikaülikooli geoökoloogia magistriõppes ning sai 2001. aastal teadusmagistri kraadi tööga "Morfomeetriliste parameetrite mõju sette kujunemisele mõnedes Eesti väikejärvedes" (juhendaja prof. Jaan-Mati Punning). Doktorikraadi kaitses 2005. aastal Tallinna Ülikoolis teemal "Seston fluxes and sedimentation dynamics in small Estonian lakes" ("Sestonivood ja settimise dünaamika Eesti väikejärvedes) (juhendaja prof. Jaan-Mati Punning). Alates 1998. aastast on töötanud erinevatel ametikohtade Ökoloogia Instituudis (alates 2015. aastast nimetatud ümber Ökoloogia keskuseks). Vanemteadur alates 2005. aastast, järvede töörühma juht alates 2009. aastast, Ökoloogia keskuse juhataja alates 2018. aasta 1. novembrist.

Uurimisvaldkonnad: paleoökoloogia ja -geograafia, limnoloogia, sedimentoloogia, ökohüdroloogia, ökosüsteemiteenused. Peamisteks uurimisküsimusteks on olnud järvede areng Holotseenis, setete kujunemise dünaamika ja selle mõju paleoökoloogiliste indikaatorite kasutamisel, kliimamuutused ja kasvuhoonegaaside bilanss, ravimudad; viimastel aastatel üha enam limnoloogia, põhja- ja pinnavee vahelised seosed, ökohüdroloogia ja keskkonnaharidus. Juhtinud ja osalenud paljudes teadusprojektides ja läbi viinud rakendusuuringuid. Alates 2004. aastast osalenud ja hiljem juhtinud Kurtna järvestiku arengu ja kaitsega seotud uuringuid. Üks veebipõhise keskkonnaharidusliku õuesõpperakenduse Avastusrada loojatest.

Juhendanud arvukalt üliõpilastöid (sh üle 10 magistritöö ja 4 doktoritööd), andnud mitmeid loengukursuseid ja viinud läbi välipraktikume.

Kokku avaldanud ligi 100 kirjutist , sh üle 30 kõrgetasemelise teaduspublikatsiooni ja arvukalt populaarteaduslikke artikleid. Osalenud Eesti kasvuhoonegaaside inventuuri ja kliimaaruannete koostamises, üks Eesti inimarengu aruande autoritest.

• Terasmaa, Jaanus (2018). Kurtna järvestik - Kalevipoja jalajälgede kaitseala. Anne Nurgamaa (Toim.). Alutaguse sümbolitest. Iisaku Kihelkonna Muuseumi Toimetised 3 (89−107). Ida-Virumaa: Vali Press.
• Terasmaa, Jaanus; Aan, Anne; Klein, Lauri; Altoja, Kristi; Narusk, Kirke; Pääsukene, Kadri (2016). Jõgede, järvede ja rannikumere ökosüsteemiteenuste indikaatorid. Kosk, Aija (Toim.). Projekti "Mere ja siseveekogude ökosüsteemi teenuste määramise ja kaardistamise metodoloogia väljatöötamine" aruanne.
• Terasmaa, Jaanus; Pajula, Raimo (2015). Ökosüsteemiteenused ja tasakaalu hoidmiseks vajalikud looduslikud alad. Vetik, R.; Terk, E.; Saar, E.; Kangur, M.; Lauristin, M.; Sootla, G. (Toim.). Eesti Inimarengu Aruanne 2014/2015. Lõksudest välja? (137−146). Eesti Koostöö Kogu.
• Terasmaa, Jaanus; Vainu, Marko; Lode, Elve; Pajula, Raimo; Raukas, Anto (2015). Põhjaveekogumi veest sõltuvad ökosüsteemid, nende seisundi hindamise kriteeriumid ja seirevõrk. Tallinn.
• Terasmaa, Jaanus; Raukas, Anto; Vaasma, Tiit; Tavast, Elvi (2013). Sedimentation dynamics in the littoral zone of Lake Peipsi. Baltica, 26 (1), 95−104.10.5200/baltica.2013.26.10.
• Terasmaa, Jaanus; Puusepp, Liisa; Marzecová, Agáta; Vandel, Egert; Vaasma, Tiit; Koff, Tiiu (2013). Natural and human-induced environmental changes in Eastern Europe during the Holocene: a multi-proxy palaeolimnological study of a small Latvian lake in a humid temperate zone. Journal of Paleolimnology, 49 (4), 663−678.10.1007/s10933-013-9683-0.
• Terasmaa, Jaanus (2013). Kurtna järvestik – loodusväärtus inimmõju kütkeis. Eesti Loodus, 64, 4, 22−27.
• Terasmaa, Jaanus (2012). Aeg, ruum ja paleolimnoloogia. Kangur, M.; Raukas, A. (Toim.). Jaan-Mati Punning ja tema aeg: 1940-2009 (57−87). Tallinn, Ökoloogia Instituut: TLÜ. (TLÜ Ökoloogia Instituudi Publikatsioonid; 12).
• Terasmaa, Jaanus (2011). Lake basin development in the Holocene and its impact on the sedimentation dynamics in a small lake (southern Estonia). Estonian Journal of Earth Sciences, 159−171.10.3176/earth.2011.3.04.
• Terasmaa, Jaanus (2007). ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni rakendamise kogemustest Eestis. Mardiste, Peep (Toim.). Eesti rollist rahvusvahelises kliimamuutuste poliitikas (12−21). Tallinn : Eesti Välispoliitika Instituut: Eesti Roheline Liikumine.
• Terasmaa, Jaanus; Punning, J.-M. juhendaja (2005). Seston fluxes and sedimentation dynamics in small estonian lakes. (Doktoritöö, Tallinna Ülikool). Tallinn: Tallinna Ülikool.